Ulvi küla bussipeatuses aega parajaks tegev Valentin on kindel, et viina kallinedes hakatakse seda ise ajama. foto: rein sikk

Viinakuu võimsa lõppakordina teatas sotsiaalminister soovist tõsta viina hinda. Täpsustagem: soovist kehtestada alkoholile miinimumhind. Kuna äkki esile tulnud plaani tutvustas ministeerium pigem kiirustades, mitte tasapisi selgitades, siis sai maarahvas asjast ainult ühtmoodi aru. Viina hinnale pannakse otsa. Ja tublisti. Hoolimata viina hinna tõusu poolt või vastu olemisest ei uskunud keegi 15 küsitletust, et valitsus sooviks sel kombel talitades rahva tervist parandada. Pigem nähti lappimist vajavat eelarveauku.

Vaeküla hääbuvas asulas, Viinavabriku teel on tühjus. Naabertänaval veab pensionieas Endla uduvihma kiuste puid ulualla. „Mis! Viina hind tõuseb või?” Endla lööb käed laiali nagu tahaks kogu maailma kallistada. „Vaat see on õige, vaat tõstku niipalju, kui tahavad. Lapsed ja noored tuleb viina kütkeist päästa, teha ükskõik mida, et joodikud viina kätte ei saaks!” Endla ilmes vahelduvad rõõm ja masendus. „Kui siin veel kool oli, kujutage ette, viieaastane poiss oli jumala juua täis! Poodi meil siin enam pole, nüüd on monopolid, kust õhtuti viina kätte saab. Peaks hinna kohe nii kõrgeks tõstma, et…” Lööb käega: „Ah, juuakse nagunii!”

Loe veel külaelanike ja ka kaupluse müüja kommentaare viina hinna tõusule.

Avalehele
68 Kommentaari
Loe veel: