Kuldaväärt keevitaja töö meenutab kunstiteost
“Mulle meeldib teha mitte millestki midagi olulist,” ütleb keevitaja Aleksandr Filippov tsehhi täitvate sädemevihkude taustal. “Tuuakse vajalik kogus metalli ja joonis, läheb paar päeva, ongi valmis,” selgitab ta. Valminud toode võib tähendada aga mitutkümmet tonni ning kümmet või enamat meetrit metalli, mis keevitustega kokku liidetud. Tehasest õhkub seletamatut rasketööstuse jõudu, segatuna keevitusaparaatide vuhina ja valgussähvatustega.
Tiigi tänaval asuvas Energo-remondi tehases on 11 000 ruutmeetrit pinda, enam kui mõnes supermarketis. Tänavale nime andnud tiik on suviti nii narvalaste päevitamiskoht kui ka lehmade ja kitsede karjatamise paik. Läbisegi toimetataksegi.
Tehas aga on üle ilma hinnatud elektrifiltrite tootja. “Öeldakse, et kvaliteedi ja paindlikkuse poolest,” tõdeb juhatuse esimees Rein Ungert. Kvaliteedi tagab paljuski korralik keevitus. “Kui saaks, võtaksime kohe tööle veel 20 keevitajat. Aga ahvatlused on headele töömeestele suured, alates Tallinnast, lõpetades välismaaga. Paljud on läinud,” ütleb personalijuht Aleks Ratas. “Kuid mitmed on ka tagasi tulnud. Näevad, et parem palk kulub pealinna hindade juures käest. Sõidukulu tuleb bussiga aga üle 1000 krooni kuus,” lisab tehase juhataja Ago Jakobson.
“Eks mindki ole kutsutud, mõnigi tuttav keevitab välismaal,” ütleb Aleksandr Filippov. ”Aga ma olen tehases juba natukene autoriteet, võib-olla sellepärast pole läinud.”
Kell kuus üles
Jakobson kutsub Filippovi keevitusõmblusi vaatama, ise näost särades: “Nagu kunstiteos! Need saavad peaaegu alati kvaliteedikontrollist läbi.” Sädelevad õmblused jooksevad metallil kui lained õhtuse päikese säras. Õrnad, üksteisega täiesti sarnased. Ja nii kümnete meetrite pikkuselt.
Aleksandri äratuskell Narva ühes pikemas majas teeb häält hiljemalt kell kuus. Seitse algab tööpäev. “Aga see-eest oleme pool neli lõpetanud, saab suvel kasvõi dat‰asse minna,” kostab keevitaja. Dat‰a ehk linna lähedal aianduskooperatiivis asuv suvemaja on Narvas kõva argument.
Aleksandr tuli Energoremonti kümne aasta eest. Tahtis Tartu ülikooli minna, aga ei saanud sisse. Siis õppis keevitajaks, sest suurtehase meki oli ta oma isa töökohas käies suhu saanud.
Eestlastest ülemused selgitavad, et tänapäeva ülimalt spetsialiseeruvas tööstuses tuleb nende venelastest alluvate taibukus kasuks. Venelased oskavad sõna tõsises mõttes peedist pesumasina teha. Nõukogudeaegne kitsikus on arendanud loovat mõtlemist, mida toetab putitamiskogemus. Ja kui tehasest leiab mehi, kellel on 30 aastat tööstaaÏi, siis on võtta ka kogemused, mida ükski kool ei anna.
Veel lugusid Filippovite perest:
“Neli aastavahetust ja kahed jõulud koos imesalatiga”, EPL 8.1.2007
“Narva kooli kurdid lapsed lobisevad haudvaikuses”, EPL 13.1.2007
Energoremont
Tehas Narva tiigi ääres
•• Energoremont asutati 1959. aastal Narva-lähedaste elektrijaamade teenindamiseks.
•• Praegu läheb 65% toodangust välismaale, enamjaolt Soome, Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, aga ka Ukrainasse ja Venemaale – kokku enam kui 30 riiki.
•• Energoremondis on 570 töötajat, töötajaist 99% on venelased, neist 280 töötab Narva-tehases. Keskmine palk on Energoremondis 10 200 krooni. Keevitajate palgad algavad sellest summast ja võivad olla ka kuni kaks korda suuremad.
•• Energoremondi 2005/2006. majandusaasta käive oli 234 miljonit krooni, kasum ligi seitse miljonit.
