Linnuhuviliste ühingu (ELÜ) liikmete püüdlused Eestis kullijahti seadustada on lausa kurbnaljakad – juba mitu aastat on nad püüdnud oma ideed eri linnades läbi suruda, kuid pea igal pool on saadetud nad tühjade kätega tagasi. Ent jonni nad ei jäta ja uksest välja visatuna ronivad aknast tagasi. Viimati pöördusid nad Tallinna linnavalitsuse poole ettepanekuga hakata kullidega jahtima kajakaid, tuvisid ja vareseid, keda olevat Tallinnas liiga palju.

Kullijahi seadustamist palus ELÜ Tallinnalt ka 2007. aastal, kuid linnavalitsus vastas toona eitavalt ega ole vahepeal ümber mõelnud. „Tallinna linnavalitsus jääb röövlindudega jahipidamise küsimuses 2007. aastal esitatud seisukohale ega toeta röövlindudega jahipidamist linnaruumis,” vastas abilinnapea Deniss Boroditš ELÜ-le saadetud kirjas.

Kullijaht keelatud

Samuti lükkab abilinnapea ümber linnuhuviliste väite, nagu oleks Tallinnas probleeme vareste, tuvide ja kajakate arvukusega. „Linnavalitsuse poole pöördutakse seoses probleemsete linnalindudega üksikutel kordadel aastas, tegemist on olnud kas lisatoitmisega liiga julgeks muutunud lindude käitumisprobleemidega või üksikute pesitsusaegsete rünnakutega,” kinnitas Boroditš.

Lisaks viitab abilinnapea ornitoloogide hinnangule, et jahikullide pidamine ja kasutamine võib ohustada bioloogilist mitmekesisust. Röövlindudega jahipidamine ehk kullijaht on Eestis läbi aegade keelu all olnud ja keskkonnaministeerium ei toeta ka nüüd jahiseaduse muutmist tillukese huvirühma survel, kirjutas Eesti Päevaleht 11. detsembril.

ELÜ on kullijahi seadustamise toetamist palunud näiteks Kuressaarelt.

Ainus ELÜ püüdlusi toetav linn on seni olnud Võru, mis lubaks kullijahihuvilised linnatänavaile jahti pidama.