Kulude kasv viis Eesti Posti juhi koha

Eesti Posti juht Alo Streimann oli sunnitud ametikohast loobuma Nõukogu jätkab ettevõtte juhatuse liikmete tegevuse uurimist

Eesti Posti kehvad majandustulemused, juhtkonna kulude tohutu kasv ja kahtlased riigihanked sundisid juhatuse esimeest Alo Streimanni tagasi astuma.

Teisipäeval koos olnud Eesti Posti nõukogu liikmed keeldusid ütlemast, mis täpselt tingis Streimanni lahkumise, kuid ettevõtte majandustulemused näitavad, et tänavu esimesel poolaastal langes kasum 13 miljoni kroonini võrreldes läinud aasta 30 miljoni krooniga samal perioodil.

Märgatav on ka Eesti Posti peakontori kulude kasv esimesel poolaastal – kokku ligi 20 miljoni krooni võrra, millest palgakulu kasv moodustas 15 miljonit krooni. Uute autode oste peakontori kulude sisse arvestatud pole.

Hüvitise suurus lahtine

Eesti Posti nõukogu esimees Jüri Ehasalu tunnistas probleeme ettevõttes. “Firma esimese poolaasta tulemused tulevad põhjalikult arutusele septembris toimuval nõukogu koosolekul,” ütles Ehasalu.

Tema sõnul võttis nõukogu juba üle-eelmisel koosolekul vastu otsuse uurida juhatuse tegevust ning see ei puuduta üksnes Streimanni.

Eesti Päevalehe andmeil on nõukogus küsimusi tekitanud ka juhatuse plaan koondada ligi 300 inimest ning jätta nad tööle füüsilistest isikutest ettevõtjatena lepingu alusel. See võib tähendada soovi maksta töötajate pealt vähem makse.

Samuti on probleeme tekitanud mitu mahukat riigihanget, millest mõne tulemuse on konkursil osalenud firmad vaidlustanud.

Kevadel kuulutas Eesti Post välja riigihanke uute autode soetamiseks. Ettevõte ostis peakontori töötajatele kümme Suzuki Grand Vitara maasturit kokku 2,726 miljoni krooni eest ning 9,14 miljoni krooni eest 20 pi-kap Ford Ranger 2,5TD-d. Viimased olid mõeldud postiveoautodeks raskete teeoludega piirkondades ja halva ilma korral.

Peakontori töötajatele ostetud maastikuautodest ühe sai oma kasutusse ka Streimanni sekretär.

BNS teatas Eesti Posti pressi-esindajale viidates, et Streimann saab kokkuleppel nõukoguga lahkumishüvitiseks kuue kuu ametipalga ehk 352 800 krooni. Streimanni kuupalk oli 58 800 krooni. Eesti Posti nõukogu konsulteerinud juristide andmetel ütles otsus aga hoopis seda, et Streimann saab hüvitiseks poolaasta keskmise kuupalga.

Sõnastus vaieldav

Ettevõtte nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnul pole otsuses märgitud hüvitise summat. “Rahuldasime tema (Streimanni – toim) soovi lahkuda poolte kokkuleppel nendel tingimustel, mis olid märgitud tema avalduses,” lisas Ehasalu, tunnistades, et hüvitise suuruse sõnastus on vaieldav. “Kuid selle küsimuse peab lahendama Eesti Posti raamatupidamine, mitte nõukogu,” märkis Ehasalu.

Tema sõnul kuulutatakse konkurss juhatuse uue esimehe leidmiseks välja juba lähipäevil ning kulude kokkuhoidmiseks personalifirmade teenuseid ettevõte seekord ei kasuta.