2.08.1992 Rahvarinne seadis presidendikandidaadiks Rein Taagepera.
3.08.1992 Purjetajad Tõnu ja toomas Tõniste võitsid Barcelona olümpial pronksmedali.
8.08.1992 Eesti ja Ungari leppisid kokku viisavabaduses.
10.08.1992 Eesti olümpiakoondise pidulikul vastuvõtul Tallinnas Raekoja platsil kukkusid kokku tellingud, millele inimesed olid roninud - üheksa inimest said raskeid vigastusi, üks suri.
11.08.1992 Valimiskomisjon registreeris riigikogu 101 liikmekohale 633 kandidaati, neist 26 sõltumatut, ülejäänud jagunesid 17 valimisliidu vahel.
13.08.1992 Eesti Pank keeldus kommertspankadele laenude andmisest, sest tootmise tase oli langenud.
14.08.1992 Peaminister kirjutas alla rahvusvahelise valuutafondi memorandumile, mis võimaldas Eestil saada arvestatavaid rahalisi toetusi ja soodsaid krediite.
20.08.1992 Valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütli, Lagle Pareki ja Rein Taagepera.
24.08.1992 Valitsus kehtestas Eesti territoriaalvete ulatuseks 12 meremiili. Eesti kaitseministeerium sai otsustusõiguse Vene vägede vallasvara üle.
01.09.1992 Tegevust alustas Eesti Sisekaitse Akadeemia.
03.09.1992 Liivimaa Kroonikas ja Eesti Ekspressis ilmusid artiklid, mis nimetasid Lennart Meri isa KGB agendiks ja Lennart Merit Lääne-Saksa luure agendiks.
14.09.1992 EV Ülemnõukogu kuulutas oma tegevuse lõppenuks. Aastail 1990-1992 võeti vastu 152 seadust, 483 otsust ja 23 deklaratsiooni.
15.09.1992 Haapsalus tegutsev kaitsealgatuskeskus teatas, et on valmis kaitsejõudude juhtimise üle võtma.
16.09.1992 IMF teatas 41 mln dollari laenamisest Eestile.
17.09.1992 Kaitsejõudude ja Kaitseliidu juhid teatasid, et kaitsealgatuskeskus on põrandaalune organisatsioon, mida finantseeritakse välismaalt ja lubasid oma ridadest välja visata kõik sellega seotud isikud.
18.09.1992 Valitsus tõstis miinimumpalga 300 kroonini ja elatusraha 260 kroonini.
20.09.1992 Presidendivalimistel sai Arnold Rüütel 42,67%, Lennart Meri 28,77%, Rein Taagepera 23,83% ja Lagle Parek 3,85% häältest. Riigikogu valimistel saatis edu parempoolse suunitlusega erakondi.
25.09.1992 Riigikogu Isamaa fraktsioon seadis peaministrikandidaadiks Mart Laari.
26.09.1992 Toimus Eesti Kongressi viimane (X) istungjärk
29.09.1992 Venemaa otsustas rakendada mõningaid majanduslikke sanktsioone, sest väidetavalt rikuti Eestis inimõigusi.
5.10.1992 Tegevust alustab riigikogu, esimeheks Ülo Nugis.
5.10.1992 Riigikogu valis presidendivalimiste teises voorus presidendiks Lennart Meri.
6.10.1992 President Lennart Meri andis ametivande.
7.10.1992 Riigikogu võttis vastu deklaratsiooni põhiseadusliku riigikorra taastamisest.
7.10.1992 Tegevuse lõpetas Eesti eksiilvalitsus.
8.10.1992 President Lennart Meri määras Mart Laari peaministrikandidaadiks.
14.10.1992 Valitsus andis Narva linnavalitsusele täiskoosseisus kodakondsuse.
19.10.1992 Isamaa, ERSP ja Mõõdukad sõlmisid valitsuskoalitsioonilepingu
21.10.1992 President kinnitas ametisse Mart Laari valitsuse.
25.10.1992 Esimene grupp sõjapõgenikke toodi erilennukiga Abhaasiast Eestisse. Ühtekokku jõudis Eestisse tagasi 200 Abhaasia eestlast.
27.10.1992 Tallinna külastas Rootsi peaminister Carl Bildt.
29.10.1992 Moskvas teatati Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide leidmisest.
30.10.1992 USA otsustas jätta andmata abi Venemaale, kui viimane ei vii oma vägesid Balti riikidest välja.
4.11.1992 Eesti Politsei võeti Interpoli liikmeks.
8.11.1992 Suri esimene aidsiohver Eestis.
28.11.1992 Otepääl loodi Eesti Kodanike Liit eesotsas Jüri Toomepuuga.
8.12.1992 Riigikohtu esimeheks kinnitati Rait Maruste.
9.12.1992 Tartu Kommertspanga juhtkond avaldas lootust, et riik võtab üle pikaajalised laenud ja kinnitas, et hoiustajate raha on alles.
12.12.1992 EELK piiskopiks pühitseti Einar Soone.
15.12.1992 Loodi Eesti Ühispank.
16.12.1992 Eesti Panga nõukogu esimeheks kinnitati Uno Mereste.
17.12.1992 Spordiajakirjanikud valisid aasta sportlasteks vehkleja Kaido Kaaberma ja trekisõitja Erika Salumäe.
18.12.1992 Eesti Pank teatas Tartu Kommertspanga likvideerimisest.
18.-28.1992 Toimusid kaitsejõudude esimesed manöövrid
21.12.1992 Pärnus tabati 125 kurdi põgenikku.
31.12.1992 Aasta jooksul sündis 18 404 last ja suri 20 118 inimest. Eestis elas aasta lõpul 1 526 000 inimest, aasta jooksul vähenes elanike arv 36 000 võrra. Järgneb.
Koostanud Silvia Pärmann
