Hambaarst doktor Anu Paju sõnul saab hüvitise eest plommida vähemalt nelja hammast. Kristo Nurmis

Tallinna teise abipaketi raames pakutava tasuta hambaravi saamiseks on tarvis töötul täita kolm tingimust, mis tähendab, et sugugi igaüks ei saa hambaravikabinetist tasuta abi. Esimene nõue linna hambaravikompensatsiooni taotlemiseks on see, et taotleja peab olema rahvastikuregistri järgi Tallinna elanik. Kui sellesse kasti linnuke tehtud, siis vaadatakse edasi: teine nõue tasuta hambaravi saamiseks on, et katkemata peab taotleja olema olnud vähemalt ühe aasta töötuna arvel. Kui ka sinna kasti tuleb kinnitav linnuke, siis on vaja kontrollida veel kolmandat tingimust: tasuta hambaravi saab juhul, kui taotleja on viimasel kolmel kuul saanud toimetulekutoetust või vähemalt kvalifitseerunud selle saajaks. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et taotleja sissetulek ei tohi ühes kuus olla suurem kui kuupalga alammäär ehk 4350 krooni (278 eurot).

Raha pihku ei pisteta

Kui taotleja vastab kõigile neile tingimustele, siis saab ta sotsiaalosakonnast saatelehe, millega tuleb minna Tallinna hambapolikliinikusse, sest just selle polikliiniku tohtrid hakkavad linnaga koostöös töötute hambaid ravima. Seega kellelegi 3000 krooni (ligi 192 eurot) pihku ei pisteta, mis hoiab ära selle, et hambaraviks mõeldud raha kasutataks muuks otstarbeks. Tallinn plaanib abipaketi raames hambaravi kompenseerida nii 2011. kui ka 2012. aastal, mõlemal aastal 319 558 euro ehk ligi viie miljoni krooni ulatuses. Seega on ravi saajate arv üsnagi piiratud. „Teises abipaketis on arvestatud tasuta hambaravi 1600–1700 töötule aastas,” nentis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti arendus- ja haldus-osakonna juhataja Raivo Allev.

Tallinna töötukassas on töötuid arvel veidi üle 20 000, toimetulekutoetuse saajaid oli tänavu sügisel ligi 3600 inimest. Hambaravihüvitist saab taotleda alates 2011. aasta jaanuarist. Selleks tuleb töötul pöörduda oma kohalikku sotsiaalosakonda, kus ametnik vaatab järele, kas katkiste hammastega kodanikul on õigus tasuta ravile. Linnaeelarvest kahe aasta jooksul 10 miljonit krooni ehk 639 116 eurot haukav hambaravikompensatsioon on osa Tallinna teisest abipaketist, mille kogumaksumus on ligi 400 miljonit krooni ehk 25,5 miljonit eurot. Peale hambaravihüvitise on otsesema abimeetmena paketti sisse kirjutatud ka toimetulekuraskustes perede lastele tasuta bussisõidu võimaldamine.

Arstide hinnangud vastukäivad

•• Pirita Hambaravi arsti doktor Anu Paju hinnangul on linna plaan kiiduväärt. „See on väga tore algatus ja 3000 krooni eest saab juba päris palju teha. Selle raha eest saab teha näiteks ühe suupoole suust eemaldatavad proteesid. Või siis saaks selle raha eest plommida nelja hammast, kui isegi mitte rohkem – kui mitte arvestada juureravi. Hambaid välja tõmmata ja plommida saaks veel rohkem. Igal juhul on see päris arvestatav summa. Ja see on väga teretulnud idee,” ütles doktor Paju.

•• Seevastu Kliinik32 hambaarsti doktor Piret Väli hinnangul on töötute kolme tuhande kroonine kompensatsioon hea, kuid mitte esmatähtis. „Toetan puuetega inimeste ravi kompenseerimist esmajärjekorras, mitte töötute hambaravi, sest töötus on ajutine,” ütles dr Väli.

•• „3000 krooni on kindlasti suureks abiks ja sellega saab kindlasti olenevalt ravi vajadusest mõne hamba korda teha. Tulevikus aga on vaja mõelda, kuidas hüvitada pensionäride  hambaravi,” lisas ta.