Kus on Eesti kõige kurvilisemad teed ja kõige rohkem liiklusõnnetusi?

Ehkki kurvilised teed on ohtlikud, tuleks uute teede planeerimisel käänakuid sisse jätta.

Kevadel Tartu ülikoolis geograafia osakonnas kaitstud lõputöö autor Anton Štšeglakov uuris ja mõõtis Eestis esimest korda kurvilisi teid. Ta otsis vastust ka sellele, kuivõrd on kurvilised teed seotud liiklusõnnetustega. Uurimusest selgus, et ehkki kurviliste teede ja avariide vahel on nõrk seos olemas, võib õnnetus olla tingitud pigem teistest teguritest, mis kurvilise teega sageli kaasnevad. Töö näitas, et kui analüüsida tulemusi nii, et tee liikluskoormus rolli ei mängi, paiknevad kõige suurema õnnetuste arvuga teelõigud Kagu- ja Lõuna-Eesti kõrgustikel ja nende äärealadel, kus on kurvilisemad teelõigud. Samuti on palju avariirohkeid teelõike Vooremaal, kus teede geomeetria on Saadjärve voorestiku tõttu keerukas. Veel juhtub palju õnnetusi rannikualadel.

Loe edasi, kus on kõige kurvilisemad teed, miks on õnnetuse tõenäosus võib-olla suurem hoopiski sirgel teel ja kuivõrd tehislikud või looduslikud on kurvid.