Kutse ”Welcome to Estonia”

Kontseptsioon nimetab Eestit paremaks muutumise maaks Eesti märgi leidmiseks kulus kümne kuuga 13,5 miljonit krooni

Vastvalminud kontseptsiooni järgi hakatakse Eestit välisriikides tutvustama märgi “Welcome to Estonia” abil. “Muidugi võib küsida, kas nii lihtne ongi,” kommenteeris Eesti Märgi loovgrupi juht Rain Pikand. “Alati käivad aga lihtsad ja geniaalsed asjad käsikäes, keeruline on vaid see lihtne leida.”

Eesti märgi kontseptsiooni valmimiseks kulus kümme kuud ja ligi 13,5 miljonit krooni, sellest kolm miljonit moodustab rakenduslik pool.

“Inimesed mõtlesid, et läheme suitsupääsukest otsima ja kirjutame, et eestlased on suusarahvas,” ütles Pikand. “Tegelikult on valminud ääretult põhjalik uurimistöö, millest olulisem välja sõelutud. Kõige tulemusel on võimalik maailm koju tuua, näidates, kui suur on Eesti sisemiselt.”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peab brändiraamatu sõnumite rakendamiseks läbirääkimisi riigi- ja eraasutustega.

Märk välismaalase passi. Muuhulgas on märki “Welcome to Estonia” ( ingl k tere tulemast Eestisse – toim) kavas kasutama hakata templina piiripunktides, samuti postisaadetistel ja reklaamides.

Kontseptsiooni eesmärk on aidata Eestit tutvustada investeeringute ja turismi sihtmaana ja kasvatada eksporti eeskätt Soome, Rootsi, Taani, Saksamaale, Suurbritanniasse, Venemaale, Lätti ja Leetu.

EAS-i nõukogu esimehe Raul Malmsteini sõnul sõltub kontseptsiooni läbilöögivõime paljuski sellest, kuidas Eesti ettevõtted selle omaks võtavad. Seni pole riigil ega ettevõtetel ühtset väljundit olnud.

Märk sobib euroliitu. Pärast euroliitu astumist ei tohi Eesti enam märgistada oma tooteid valmistusmaa tähisega “Made in Estonia”, tõenäoliselt hakkaksid ettevõtted selle asemel kasutama ühtset “Welcome to Estonia” märki. Selle kasutamiseks tuleb sõlmida tasuta litsentsileping.

Välismaalasi köidavad Eestiga seoses kontrastid ja puutumata loodus. “Eestlaste ja välismaalaste arvamuste ühisosa alusel ehitati tuumiksõnum “Positively transforming”, mis vabatõlkes kõlaks “Paremaks muutumise maa”,” lausus Brand Estonia projektijuht Evelin Int Lambot. “Kui Eestist on midagi ka teatud, siis üksnes Tallinna. Selles suhtes on Eesti suure pea ja väikese kehaga inimene.”

Kontrastidest tõi Lambot esile, kuidas siiani käsitsi lehma lüpstakse ja samal ajal mobiiltelefoniga räägitakse.

“Minu meelest ei saa tulevikus rääkida üksnes rahalisest kokkuhoiust, vaid ka visuaalsest,” kommenteeris tulemust kultuuriminister Signe Kivi.