Kutsekool paneb keskkoolist tulnu nappide valikute ette
Juunis Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi lõpetanud Siim Vahtrasel on kindel soov minna kutsekooli ametit õppima. “Tahan minna õppima elektrikuks, kuid kuna ma Tallinnast ära minna ei taha, siis on mul väga raske leida kohta, kus saaks õppida elektroonikat päevases õppes,” rääkis Vahtras. Vahtrase sõnul on kutsekoolid keskendunud põhikoolilõpetajatele ega hiilga suure erialavalikuga.
Tallinna ehituskooli direktor Raivo Niidas tunnistas, et keskkooli baasil kutsekooli mineja valikuvõimalused on kesisemad kui põhikoolilõpetajal. “Elektriku eriala me sellel aastal keskkooli baasil näiteks üldse ei avanud,” ütles Niidas.
Keskkoolilõpetajal on võimalik minna õppima ka põhikooli baasil õpetatavaid erialasid, kuid Niidase sõnul on see õppuri aja ja kooli ressursside raiskamine. Niidase väitel on erialasid koomale tõmmatud seepärast, et napib õpetajaid.
Tallinna polütehnikumi erialaosakonna juhataja Helen Pärk tõdeb, et ka neil on keskkooli baasil õppijate hulk mõneti vähenenud. Praegu õpib Tallinna polütehnikumis 15 protsenti noori keskkooli baasil. “Kuna noored on tänapäeval ambitsioonikad ja teevad suuri plaane, siis ei tundu kutseõppeasutus paljude jaoks ahvatlev lahendus,” lausus Pärk.
See, et keskkoolist kutsekooli minejaid on vähe, teeb nende väheste valikud ahtamaks. Samal ajal leiavad kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tudengid palju lihtsamalt töökohti kui näiteks bakalaureuseõppe lõpetajad, ütles Pärk.
Edasi loe homsest Päevalehest!
