Kutsekool paneb keskkoolist tulnu nappide valikute ette
Juunis Pirita majandusgümnaasiumi 12. klassi lõpetanud Siim Vahtrasel on kindel soov minna kutsekooli ametit õppima. “Tahan minna õppima elektrikuks, kuid kuna ma Tallinnast ära minna ei taha, siis on mul väga raske leida kohta, kus saaks õppida elektroonikat päevases õppes,” rääkis Vahtras. Vahtrase sõnul on kutsekoolid keskendunud põhikoolilõpetajatele ega hiilga suure erialavalikuga.
Tallinna ehituskooli direktor Raivo Niidas tunnistas, et keskkooli baasil kutsekooli mineja valikuvõimalused on kesisemad kui põhikoolilõpetajal. “Elektriku eriala me sellel aastal keskkooli baasil näiteks üldse ei avanud,” ütles Niidas.
Keskkoolilõpetajal on võimalik minna õppima ka põhikooli baasil õpetatavaid erialasid, kuid Niidase sõnul on see õppuri aja ja kooli ressursside raiskamine. Niidase väitel on erialasid koomale tõmmatud seepärast, et napib õpetajaid.
Töökohti leiab lihtsamalt
Tallinna polütehnikumi erialaosakonna juhataja Helen Pärk tõdeb, et ka neil on keskkooli baasil õppijate hulk mõneti vähenenud. Praegu õpib Tallinna polütehnikumis 15 protsenti noori keskkooli baasil. “Kuna noored on tänapäeval ambitsioonikad ja teevad suuri plaane, siis ei tundu kutseõppeasutus paljude jaoks ahvatlev lahendus,” lausus Pärk. See, et keskkoolist kutsekooli minejaid on vähe, teeb nende väheste valikud ahtamaks. Samal ajal leiavad kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tudengid palju lihtsamalt töökohti kui näiteks bakalaureuseõppe lõpetajad, ütles Pärk.
Vähem kui kümnendik keskkoolilõpetajaid ning ligi 30 protsenti põhikoolilõpetajaid läheb Eestis edasi õppima kutsekooli, nentis haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Andres Pung. Näiteks mujal Euroopas on kutsekooli minejaid ligi 60 protsenti lõpetajatest.
“Pärast keskkooli kutseõppesse minejate hulk väheneb aasta-aastalt, samal ajal kui tööjõuturul valitseb oskustööliste järele juba praegu defitsiit,” tõdes murelikult tulevikku vaatav Pung.
Mullu novembri seisuga õppis 8620 noort kutsekoolis keskkooli baasil, samal ajal kui kaks aastat tagasi oli neid veel 10 101.
Andres Pung haridusministeeriumist ütles, et noored ei lähe kutsekooli, sest Eestis on palju kõrgkoole ja noored ei tunne eriti tööturu struktuuri. Kõige vähem populaarsed valdkonnad on Pungi sõnul põllumajandus- ning tööstuserialad. “Ometigi on need erialad, kus keskmine töötajate vanus on päris kõrge ning üleüldised arengutendentsid maailmas näitavad, et nendel erialadel on tulevikus tööd leida päris lihtne.”
Tööandja: probleem kõrgkoolides
•• Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi arvates on probleem eelkõige liiga kerges ja ahvatlevas kõrgkoolidesse pääsus. Samuti on kutsekoolidesse tehtavad investeeringud muude koolidega võrreldes ebaproportsionaalsed. “Usun, et tööturg paneb varsti ise asjad paika,” ütles Kriis. Kuna lähiaastatel väheneb koolinoorte hulk märkimisväärselt, siis tingib see surve ja konkurentsi ka kõrkkoolide vahel, millest osa kindlasti kaob. Kutsekoolide suhtes olukord tasakaalustub, arvas Kriis. “Samas tuleb olla ettevaatlik, et selline olukord kutsekoolidele karuteenet ei tee ning kõiki noori hoopis kõrgkoolidesse ei aja,” lausus ta.
