Kutsekoolid on muutunud popiks
Võrreldes mulluse õppeaastaga on kutsekoolide õppureist täiskasvanuid juba ligi kolmandiku võrra rohkem. Kui aasta tagasi õppis kutsekoolides üle 13 000 täiskasvanu, siis sel õppeaastal oli arv ületanud 20 000 piiri. Üldse on tänavu kutsekoolides üle 27 000 õppuri.
“Täiskasvanud on kutsekoolidele suur tööpõld,” ütles haridusministeeriumi kutseharidustalituse peaekspert Mari Tikerpuu, viidates lähiaastail põhikooli lõpetajate arvu kiirele vähenemisele. Kui kaks aastat tagasi lõpetas põhikooli 18 600 õpilast, siis nelja-viie aasta pärast väheneb see arv 11 000-ni.
“Õppima tulemise otsus oli pikalt plaanitud,” ütles Tallinna teeninduskoolis müügikorralduse eriala kaheaastases õppes kvalifikatsiooni tõstev Sirje Lattik (46). “Tulin, et areneda,” lisas ta. Naine ei arvanud, et koolist saadav tunnistus tööandjaga palgaläbirääkimistel kohe aitab, kuid ta tundis, et see dokument annab talle lisakindlust tulevikuks, ka töökoha vahetamiseks.
Riik maksab toetust
“Ei ole kerge kaks aastat korraga nii tööl kui ka Tallinnas koolis käia,” lausus Tartu kaubamajas töötav Lattik. Seitse grupikaaslast noogutasid seepeale agaralt pead: tööl tuleb oma aeg ikka ära olla ning koolis käiakse vabade päevade arvelt. Mõni tõdes, et on õpiajaks ka töökoormust vähendanud ning seega ka sissetulekus kaotanud. Riik maksab töö kõrvalt kutse omandajaile 600 krooni kuus ning kaugemalt koolis käijatele veel 300 krooni.
Eile viiepäevast täiendusõpet lõpetanud Tallinna lasteaedade kokad olid õpetuse ja kolleegidega kokkusaamise ning igapäeva rutiinist väljapääsu üle rõõmsad. “See kursus meeldis mulle kohe väga – eriti head olid kalatoidud, mida peame lapsi õpetama sööma,” kiitis NadeĻda Vindi lasteaiast. “Kursusi on väga vaja!”
Tallinna teeninduskooli direktor Meeli Kaldma lisas: “Meie koolis on pooled õpilastest täiskasvanud – see on perspektiivikas ning viie aasta pärast tähendab see meile ka ellujäämise võimalust.”
Türi tehnika- ja maamajanduskooli direktor Toomas ·adeiko märkis, et lühiajaline täiendusõpe tähendab paljudel erialadel võimalust valmistuda kutsekvalifikatsiooni eksamiks. “See on päris tõsine eksam,” hindas ta, tuues näiteks Türil populaarse mootorliikurite diagnostiku eriala.
“Inimesed on hakanud aru saama, et ennast peab täiendama, sest muidu jäädakse ajale jalgu,” lausus ·adeiko. Direktor lisas, et koolile on täiskasvanute õpetamine ka kvaliteedi proovikivi. “16-aastastele populaarses vormis juttu rääkida on õpetajatel lihtne, kuid hoopis teine asi täiskasvanutele-praktikuile asjalikke ja vajalikke teadmisi pakkuda.”
Tikerpuu nimetas, et on valminud mitu aastat sadade õpetajate kaasabiga koostatud kutseõppe riiklik õppekava. “Siiani olid koolidel kooliõppekavad ning kahes koolis võis näiteks kokkasid õpetada väga erinevalt– nüüd rakenduvad riiklikud õppekavad annavad ka tööandjaile kindluse, mida koolitunnistus tähendab,” lausus ministeeriumi peaspetsialist.
·adeiko sõnul leiab kutsekooli üles üha enam neid, kes on kõrgkoolis õppinud ebavajaliku eriala ega leia tööd. Türi kooli direktor rõõmustas euroliidu sadade miljonite kroonide üle, mis viimastel aastatel on kutsekoolidesse tulnud. “Meie kool üksi on saanud 75 miljonit krooni ja kohe avame 30 miljonit krooni maksva õppelauda,” nimetas ta. “2013. aastaks jõuab enamik kutsekoole materiaalse baasi poolest Euroopa tasemele, kuid täiskasvanud õpilaste osa suurenemine üksi ei asenda õpilaste üldist vähenemist – konkurents koolide vahel ägeneb,” maalis ·adeiko tulevikupilti.
