Kõigel on aga oma hind. „Aktsiisikaupade toomine Venemaalt ärilisel ehk kaubanduslikul eesmärgil peab toimuma võrdsetel tingimustel kõigile ja see tähendab ka aktsiiside tasumist vastavalt seadusele,” lisas Uusküla.

Karmimad tingimused

Uusküla ütles, et ministeerium on probleemi lahendamiseks kaalunud ka Lätiga samasuguste tingimuste kehtestamist. „Lätis on lubatud aktsiisivabalt kütust tuua üks kord seitsme päeva jooksul. Leedus on lubatud aktsiisivabalt tuua viis korda kalendrikuus, kuid mitte rohkem kui üks kord nädalas,” ütles Uusküla.

Sellise süsteemi plussideks peab Uusküla muu hulgas piirijärjekordade vähenemist, turistide arvu kasvu ja täiendavat laekumist riigieelarvesse. „Miinuseid nagu ei oskakski välja tuua – ilmselt siiski nõuab selline meede MTA-lt teatavaid muudatusi töökorralduses,” ütles Uusküla. Tema sõnul on praeguse probleemi ainuõige lahendus see, et ärilisel eesmärgil toodud kaup maksustatakse ja seda võrdsetel alustel kõigi jaoks.

Eesti kütusetoojad Lätis rakendatud süsteemile aga kuigi helge pilguga ei vaata. „Seoses sellega, et ma ei saa enam Venemaal oma autot tankida, olen sunnitud töölt ära tulema, sest sõita iga päev 110 kilomeetrit tööle ja tagasi ei ole minu praeguse palga eest võimalik,” kirjeldas enda kurba olukorda Eesti Päevalehega ühendust võtnud Raul.

Raul vihjas teemale, mida eile ka Eesti Päevalehes käsitlesime, et kütusemüük ei ole ainult üksikärimeeste püüe. „Keegi ei arvesta, et tegelikke ärikaid oli piiril ehk kolmandik kogu tankijate arvust, ülejäänud tõid kütust tõesti vaid enda tarbeks,” ütles ta.

„Tõin kaupa küll sõprade ja enda tarbeks, kuid nüüd ei ole enam midagi teha,” kurtis teinegi meiega vestelnud kütuseostja. Tema sõnul oleks vajalik olnud varasem teavitamine.

Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Koidu ütles, et enne kontrolltegevuse sageduse suurendamist kasutati mitmeid teavitusmeetodeid. „Maksu- ja tolliamet teavitas piiril mõlemas suunas liikuvaid inimesi, jagades vastava sisuga brošüüre ning informeeris ületajaid, et topeltmaksustamise vältimiseks on neil soovitatav kaasas olev kütus deklareerida,” ütles Koidu.

Kui üle piiri kütust ostma käinud põhjendavad enda tegevust väikese sissetulekuga ning lisateenimise võimalusega, siis Marek Uusküla leiab, et võrreldakse võrreldamatuid asju. „Inimese majanduslik seisund ei õigusta mis tahes süüteo toimepanekut. Nemad on justkui õigustatud ebaseadusliku äritegevusega tegelema, varastama.”

„Me võime vaielda, et kas see on õige või vale, aga selline asi ei ole seadusega lubatud. Teha seda kui sotsiaaltoetust on absurdne,” lisas Uusküla. „Ma usun, et paljud neist, kes selle äriga tegelevad, on töötud ja saavad erinevaid toetusi, ka tööturaha. Mina ütleks neile nii, et minge tööle,” rääkis ta.

Eile pidid kütusetoojad Luhamaa piiripunktis streigi korraldama, kuid elu kulges ikkagi tavapärast rada pidi.


ARVAMUSED

Tsahkna pigistab silma kinni

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna rääkis Vikerraadiole, et mõistab MTA soovi kütuseärile piirialadel punkt panna, kuid leiab, et on ka teisi valdkondi, kust rohkem maksuraha koguda. „Kui mees ütleb, et soovib sõita Saksamaale ja bensiin, mis on tema suures paagis, on selle jaoks mõeldud, siis võiks selle ka nii jätta. See oleks selline inimlik suhtumine ja seda võiks isegi rakendada,” lausus Tsahkna.

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Taavi Rõivase hinnangul tuleb piiriülesele kütuseärile piir panna ning maksupettus ei ole asi, mille ees silma kinni pigistada. Tema sõnul ei hakata ka tulevikus piirama tavaturistide liikumist, küll aga peab olema võimalus maksustada regulaarselt üle piiri pendeldamine.