22.02.2012, 06:01
Kuulujutud ja tarbetud hirmud pärsivad õpetajate streigiindu
Kuigi üle 12 000 haridustöötaja on streikimisest teatanud, kardavad paljud oma koha pärast.
FOTO:
Nagu viimati 2003. aastal toimunud haridustöötajate streigi ajal, kardavad ka tänavu streigi eel paljud õpetajad tööseisakus osaleda – pedagoogid pelgavad, et streigis osalemine mõjutab nende väljavaadet töökohta hoida või ka tulevikus tööd saada. Näiteks rääkisid mõned Haabersti vene gümnaasiumi õpetajad, et nende tööleping võidakse streikides peatada. Vähemalt osa õpetajatest oleks aga valmis tööseisakus kaasa lööma, sest ka nende hinnangul on streiginõuded õigustatud. Haabersti vene gümnaasiumi direktor Irina Antonjuk selgitas oma kirjalikus vastuses, et streigis osalemine on igaühe põhiseaduslik õigus. „Kooli juhtkonnast keegi ei takista õpetajaid streigist osa võtmast ning õpetajad on vabad otsustamaks streigist osavõtu üle,” kirjutas ta. Antonjuk selgitas, et kool peab omalt poolt küll otsustama, mida streigipäeval lastega teha. „Kooli juhtkond enne mõtleb, kuidas lastega on ikka sel päeval,” teatas ta. „Et lapsevanem ei oleks mures, kuhu laps streigi päeval panna ja et õppetöö koolis toimuks.” Aga mitte ainult juhtkonna surve pärast pole osa pedagooge mures. Näiteks laekus eile toimetusele vihje, et ka Jõgeva õpetajad muretsevad oma tulevaste töökohtade pärast, sest väidetavalt koondatakse 2013. aastal koolivõrgu ümberkorraldamise tõttu kõik õpetajad, et nad loodavatesse uutesse asutustesse tööle võtta. Streigis osalemine aga vähendaks nende võimalusi.