Kuus trikki, mida Edgar Savisaar võib kaotust aimates ette võtta: valimiste nihutamisest Brüsselisse "põgenemiseni"
Edgar Savisaar on poliitikuna püüdnud endast jätta mulje kui võitlejast, kuigi sisulist võitlust pole ammu olnud, sest viimastel kohalikel ja riigikogu valimistel on kõik olnud ette teada - tema panus ja erakonna saatus. Vaid heitlus Jüri Ratasega oli 2011. aastal Keskerakonna esimehe toolile oli päris konkureerimine. Alles aastaid hiljem on räägitud, et sealne häältelugemine võis olla liiga loominguline...
On fakt, et kui Savisaar näeb, et võib Kadri Simsonile kaotada, on ta valmis mänguks, mis võib olla räpane, aga aitab ära hoida ta kaotuse. Nüüd, mil Savisaare maine on auklik ja ta tegelikest tõekspidamistest ei tea enam keegi midagi, ei pruugi kõik kulgeda nagu tavalises demokraatias.
- Kui kapo ja prokuratuuri käsutuses olev info on piisavalt ümberlükkamatu, siis võib Savisaar loobuda kandideerimisest, viidates, et keskendub vaid "tellitud" kohtulooga võitlemisele.
- Savisaar ja ta kaaslased esitavad veel ühe või kaks kandidaati erakonna esimehe kohale, et vett segada ja Simsonilt hääli röövida;
- Savisaar võib minna Brüsselisse eurosaadikuks, saada selle kaudu endale puutumatus ja Tallinna linna ning erakonna juhtimise annab ta Yana Toomile;
- Savisaare mõju all Keskerakonna juhatus saab otsustada, et erakonna kongress lükatakse veel edasi, kuni "kapo ja prokuratuuri poliitiline tellimustöö kokku kukub";
- Savisaare linna- ja parteimeedia alustab halastamatut rünnakut Simsoni vastu, hoolimata, et neil on pikk ühine minevik ja Kadri isa Aadu Must on Savisaare parim sõber;
- Savisaar teatab alles kongressil, et ta ei kandideeri ja palub, et kõik tema hääled antakse nn kompromisskandidaadile, kes on tegelikult Savisaare poolt välja valitud. Näiteks Mailis Reps.