Foto: Martin Dremljuga

Tänapäeva ulmekirjanikud on märksa rahulikumad, kui eelmise sajandi omad, kelle nägemustes peaksime juba ammuilma sõitma isiklike helikopteritega ning käima suusalaagris Kuul. Ajalehte kirjutaksid lugusid robotid ning harivaid vestlusi võiks pidada näiteks oma koeraga. Rein Sikk astub ajas edasi kümmekond aastat ning tal on abiks Eesti eri paikade asjatundjad. Visioon, mille nad paika sätivad, jääb ulmeässadele tublisti alla, aga võib-olla just selle pärast tasub seda lugu erinevalt ilukirjandusest tõsiselt võtta.

Avalehele
10 Kommentaari