Laboritunniandjad sõidavad kooli
Tartu ülikooli teadlased ja üliõpilased tahavad sel õppeaastal laboris korraldatavate eksperimentide abil panna ligi tuhandet üldhariduskooli õpilast huvituma keemiast, füüsikast ja bioloogiast.
Huvi äratamiseks on ülikooli õpetlased-üliõpilased ellu kutsunud õpikodade programmi, mida rahastab kolme miljoni krooniga riik. Põhikooli- või gümnaasiumiõpilasele annab 1. oktoobril algav programm võimaluse kutsuda teadlased koos katseklaaside ja mõõteriistadega oma kooli külla.
Kuna kümmekond Tartu ülikooli üliõpilast ja teadlast ei jõua ajapuudusel aastaga igasse kooli sõita, siis valitakse küllakutsete põhjal septembri lõpuks välja kümmekond programmi kaasa-tavat tugikooli.
Õpikodade programmi üks eestvedajatest, Tartu ülikooli füüsika instituudi õppedirektor Kaido Reivelt ütles, et väljavalitavates tugikoolides hakkavad toimuma õpikojad, milles saavad tasuta osaleda mitte ainult väljavalitud kooli õpilased, vaid tundidesse kutsutakse ka lähikoolide õpialased, kes on selleks õigel ajal soovi avaldanud.
Väljavalitud koolides toimub õppeaasta jooksul kaheksal korral neli tundi vältav õpikoda, kus lisaks teoreetilisele jutule saab teha katseid. Osaleda saab kas põhikooli füüsika, gümnaasiumi füüsika, keemia või bioloogia õpitoas.
Reivelt selgitas, et just keemia, füüsika ja bioloogia on üldhariduskoolide õppekavades sellised õppeained, mis vajavad lisaks raamatust antavatele teadmistele ka iseavastamist ja laborikatseid. „Eksperimendi kaudu saab äratada õpilastes ikka tõsise huvi näiteks füüsika vastu,” rääkis Reivelt.
Praegu on aga üldhariduskoolide laboritunnid üsna nukras seisus. Õpikeskkonna uuringute järgi on vaid kolmandikus ligi 230 gümnaasiumist olemas vahendid näiteks füüsikaeksperimentide läbiviimiseks.
Reivelt lisas, et peale inventari puudumise napib koolides ka aega katsete korraldamiseks. „Ma saan aru õpetajatest, kellel tuleb nädalas anda 20 tundi, ja eks see nõuab ikka tõsist pingutust kas või kord-kaks nädalas viia mõnes klassis läbi praktikum,” möönis Reivelt.
Ülikool tuleb appi
Nüüd tulebki Tartu ülikool üldhariduskoolidele laboritundide korraldamisega appi. Huviringi printsiibil organiseeritud tegevus annab kooliõpilastele võimaluse ühisõppimiseks. Laboritööd ja huvitavad katsed, mida õpikodades tegema hakatakse, toetavad eeskätt riigi õppekava teemasid, aga toovad sisse ja illustreerivaid ka Tartu ülikooli teaduskooli teoreetilisi kursusi.
Noortele keemia õpikoda korraldama hakkav Tartu ülikooli keemiamagistrant Asko Laaniste ütles, et korralik loodusteadustes kasutatav laborikomplekt ühele klassile maksab umbes miljon krooni. „Kuid need seadmed kestavad aastaid ja igapäevane kulu katsete läbiviimiseks ei ole väga suur,” ütles Laaniste.
Kuna riik on haridus- ja teadusministeeriumi eelarve kaudu õpikodade programmile raha andnud vaid selleks õppeaastaks, ei oska Reivelt ennustada, kas laboritundide viimine maakondadesse jääb ühekordseks aktsiooniks või kujuneb sellest tava.
„Tartu ülikooli füüsikutel on kindlasti huvi, et meie doktorandid või magistrandid saaksid hea õpetamiskogemuse juba ülikooliajal. Kuid kindlasti saavad ka õpikodades osalenud õpetajad hakata lihtsamaid katseid õpitu põhjal ise läbi viima,” lisas Reivelt.
Koolidel ei ole katseteks vajalikku varustust
•• Tartumaal asuva Rannu keskkooli füüsikaõpetaja ja Eesti füüsika seltsi õpetajate osakonna esimees Riina Leet ütles, et Tartu ülikooli teadlaste ja üliõpilaste initsiatiiv hakata õpilastele laboritunde läbi viima on üksnes tervitatav.
•• „Kindlasti kulub koolidele ja õpilastele selline võimalus ära,” lisas Leet. Õpetajana on Leet tähele pannud, et kui põhikooliastmes on füüsika ainekavas aega katsete ja laboritundide läbiviimiseks, siis gümnaasiumiastmes selleks enam eriti aega ei ole.
•• „Erandiks on muidugi koolid, kus gümnaasiumiastmes on füüsika õppesuund. Seal on füüsikat nädalas neli-viis tundi ja aega ka praktikume läbi viia.”
•• Kõneldes koolide laborivarustusest möönis Leet, et Eestis on koole, kus ei ole praktika läbiviimiseks mingisugust varustust, kuid on ka koole, kus moodne sisseseade on juba olemas.
•• „Me kirjutame küll ilusaid õppekavasid, et selles aines võiks olla sellised katsed ja tolles aines teistsugused katsed, aga tegelikult pole meie koolides vajalikke vahendeid, et neid katseid läbi viia,” lisas Leet.
•• Leet lisas, et hea füüsikaõpetaja suudab katseid läbi viia ka käepäraste vahenditega. „Võtad näiteks niidi, nõela, paberi ja teed katsed ära. Küsimus on fantaasias, aga kõik õpetajad pole sellised, et võtavad oma kapist suvalised klotsid ja teevad katseid.”
Rohkem infot leiab internetist
www.fyysika.ee/opikojad
