Tuhandetele inimestele on mereäärse koolimajaga seotud palju mälestusi. Kui koolimaja ühel 2002. aasta suvel kibekiiresti lammutati, käisid paljud Kopli elanikud veel nädalaid koolimajast järelejäänud kohta vaatamas ja nagu vanale heale tuttavale viimast austust avaldamas. Kuna kooli kohta on säilinud palju materjali, piirdume allpool kooli ajalooga kuni 1920. aastate lõpuni.

Kopli algkooli eelkäija oli 10. novembril 1914 avatud Vene Balti Laevatehase 4-klassiline eraalgkool. Kui sõda Balti mere rannikule jõudis, evakueeriti kool Venemaale. Kahjuks puuduvad selle perioodi kohta igasugused andmed.

Juba varsti pärast Tartu rahulepingut alustas kool Vene Balti Laevatehase ülalpidamisel uuesti Koplis tegevust. Tollal oli koolis ainult kolm klassikomplekti ning ruumipuuduse tõttu ei suudetud vastu võtta kaugeltki kõiki soovijaid. Enamik paarisajast, tollal Koplis elanud õpilasest pidi käima koolis kaugel Kalamajas või kesklinnas.

Linnavalitsusel oli juba 1920. aastal kavas avada Koplis suurem kool ning sama aasta lõpus õnnestuski linna haridusosakonnal saavutada kokkulepe laevatehase juhtkonnaga, kes lubas kooli jaoks ruumid anda. Linn pidi omalt poolt leidma õpetajate palgaraha.

1921. aastal avatigi uus, kaheksa klassikomplektiga kool, mille ametlik nimi oli Inglise Balti Eraalgkool. 1921/1922. õppeaastal õppis uues koolis 243 õpilast. Kooli direktoriks sai Ludmilla Orav. 1922. aasta suvel tehti endise laevatehase tööliste ühiselamus asunud koolis suurem ümberehitus. Muu hulgas laskis laevatehase direktor Franz de Ramer koolimaja idapoolse osa ja mõned läänepoolsed ruumid ümber ehitada õpetajate korteriteks ning raamatukoguks.

Kopli algkooli uhkus oligi raamatukogu, mis täienes väga erinevatest allikatest. Suure osa raamatuid annetasid need vene haritlased, kes põgenesid Nõukogude Venemaa terrori eest ning asusid koos Judenitši armee ohvitseride ja sõduritega Koplisse. Tehase algkoolile anti üle ka linna 3. algkooli raamatukogu.

Kuna laevatehas ei suutnud kooli piisavalt toetada, algas 1922. aastast koolimaja järkjärguline üleminek linna alluvusse. 21. augustist 1922 kaotati kooli nimest sõna “era”. 9. septembril 1922 õnnistati äsja remonditud kooliruumid ja peeti pidulik avaaktus. Kooli uueks juhatajaks sai Hans Lellep, tema abiks endine juhataja Ludmilla Orav.

Õpilaste arv kasvas 400-ni, neist eestlasi oli 267 (128 poissi ja 139 tüdrukut). Vene keeles õppis 133 õpilast (67 poissi ja 66 tüdrukut). Alates 1. augustist 1923 kandis Kopli algkool ametlikult Tallinna 26. Algkooli nime. Sellest ajast peale maksid õpetajate palga riik ja linn ning majanduskulud tasus linn.

Paljude 26. algkooli omaaegsete õpilaste ja õpetajate mälestuste järgi oli barakis asuv koolimaja kitsikusele vaatamata alati puhas. Kooliruume kasutati agaralt ka pärast õppetunde. Siin said kokku skaudid, toimusid näitemängu- ja lauluproovid, käisid koos lastevanemate eestseisus, hoolekogu, kontrollkomisjon, pedagoogikanõukogu jpt. Sageli annetati puudust kannatavatele lastele ja nende vanematele riideid, saapaid, raamatuid. Kopli algkoolis toimus enamik koolipidusid ja kontserte. Õpilased osalesid kooliümbruse korrastamises.

1920. aastatel oli omamoodi traditsiooniks kogu kooliga kinos käimine, kus vaadati spetsiaalseid õppefilme. 1924/1925. õppeaastal korraldati esimesed ekskursioonid. Tollal oli klassiga kaugetesse paikadesse sõitmine haruldane ning Kopli lastele oli suursündmuseks ka ekskursioon Pääskülla, Kadriorgu, Lasna-mäele, Naissaarele, Vabadussõja muuseumi, riigikogu hoonesse või Pika Hermanni torni. 1926/1927. õppeaastal korraldati ekskursioone Haapsallu, Muhu- ja Saaremaale, 1928/1929. õppeaastal Ida Virumaale.

Oluline sündmus oli igal aastal kooli kevadpidu, kus esinesid eesti ja vene lastekoor, näitemänguringid ning võimlemisrühmad.

Jõudsalt kasvas Kopli algkooli õpilaskond. 1922/1923. õppeaastal õppis siin 400 last, 1925. aastaks kasvas õpilaste arv 630-ni ning jäi siis püsima. 1928/1929. õppeaastal õppis 26. algkoolis 588 last, neist 467 eesti ja 121 vene õppekeelega klassides. 1930/1931. õppeaastal õppis siin 625 õpilast. 1922. aastal töötas koolis seitse õpetajat, 1925. aastal 21, 1926. ja 1929. aastal 19 õpetajat.