Lahkunud Enn Sarv: mäletamine on kohustuslik

Laupäeval lahkus 87-aastaselt meie seast vabadusvõitleja ja ajaloouurija Enn Sarv.

Nädal tagasi kolmapäeval ütles vabadusvõitleja ja ajaloouurija Enn Sarv ajaloolasele Toomas Hiiole, et tal käib juba 87. eluaasta ning peab kiirustama, et pooleliolevad artiklid valmis kirjutada. Ja läks pärast represseeritute koosolekut, kus ta oli pidanud pikema sõnavõtu, taas paariks tunniks raamatukokku.

Laupäeval sai Enn Sarve aeg otsa. 

“Enn Sarv oli viimaseid Eesti Vabariigi Rahvuskomitee elusolevaid liikmeid, mees, kelle elukäik võtab lühidalt kokku selle, mida tähendab võitlus totalitarismi vastu, kandku see siis kas pruuni või punast värvi,” ütles ajaloolane Mart Laar. “Stutthofi vangi ja Beria akadeemia kasvandikuna oli ta elav kehastus vajadusest mõista kommunismi kuriteod hukka samal kombel, nagu seda on tehtud natsikuritegudega.”

Mäletamine on teejuht

Sarv on ise kirjutanud: “Väga oluline on kogu minevikku ikka ja jälle meenutada, võidelda tahtmatu ja tahtliku unustusega, sest lühike mälu annab asjaosalistele teenimatult puhta südametunnistuse. Mäletamine on ainus usaldatav teejuht tulevikku. Mäletamine on seetõttu kohustus.”

Ja veel on ta kirjutanud: “Ainult üks on kindel: okupatsiooni tuleb ka edaspidi nimetada okupatsiooniks, ebainimlikkusi kordasaatnute tegusid tuleb karistada ning Eesti iseseisvus ja riigi järjepidevus 1918. aastast saadik peavad vankumatult säilima.”

Seltsikaaslane Peeter Tulviste Eesti Üliõpilaste Seltsist ütles, et Sarve raamat “Õiguse vastu ei saa ükski” on põhimõttelise tähtsusega, sest selles on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetud kokku Eesti okupeerimise ja annekteerimise juriidiline pool.

Laari sõnul võitles Sarv läbi aegade vabaduse eest, etendades juhtivat osa vabadusvõitluse uurimisel ning teadvustamisel. “Tema vaikse, kuid järjekindla surveta oleks paljud Eesti uuemat ajalugu käsitlevad uurimisprojektid teostamata jäänud,” hindas ta.

Elulugu

Enn Sarv

13.05.1921–22. 03.2008

•• Õppis 1939–1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.

•• 1941–1944 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige

•• 1944 arreteeriti SD poolt, 1944–1945 Stutthofi koonduslaagris Poolas. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1947–1953 sunnitööl Vorkutas, 1953–1957 kaevandusinsener Vorkutas

•• 1958 jõudis tagasi Eestisse ja kuulutati rehabiliteerituks.

•• 1966 lõpetas TRÜ matemaatikateaduskonna

•• On paljude juriidiliste ja ajalooalaste raamatute ning artiklite autor.