„Mingit plaani seda erisust (raamatutele kehtivat madalamat käibemaksu – toim) kaotada pole olemas. Täna saab riigi toetusmehhanismist ehk alandatud käibemaksumäärast tuge kogu raamatupoes müügil olev trükitoode, sealhulgas ka alaealistele mittelubatud trükised. Selliste toodete osakaal müügist (riiklikult toetatust) on kaugelt üle poole käibest,” selgitas Lang eile Eesti Päevalehele. „Kui üldse rääkida erisuse kaotamisest, peaks olema garantii, et see täiendav eelarvesse laekuv raha läheks sõnakunsti toetusskeemidesse, paraneks väärtraamatute kättesaadavus ja eesti kirjanduse loometingimused tänasega võrreldes paraneks kordades.”

Kuigi ministri selgituse järgi ei ohusta maksutõus kõiki trükiseid, paistab Langi kabinetis hõljuv teema arendus raamatukirjastustele justkui purustav komeet. „Turg kukuks hoobilt veerandi võrra ja kirjastused peavad vallandama samas proportsioonis oma töötajaid,” ütles kirjastuse Varrak juht Priit Maide. „Tekib majanduskriisi tipp­ajaga sarnane olukord. Praegu oleme suutnud kolm aastat püsida kriisi ajal tekkinud tasemel, kuid paranemist pole ka näha.”

Läti hoiatav näide

Varraku kirjastuse 50 töötajast leiaks käibemaksu tõusu järel koha tänaval ligi tosin toimetajat. Kirjastajad võrdlevad tekkida võivat olukorda Lätiga, kus 2009. aastal tõsteti raamatute käibemaks 5 protsendilt esmalt 21-le, seejärel aga vähendati 9-le.

Raamatute müük kukkus meie lõunanaabrite juures esmalt ligi poole võrra, seejärel aga stabiliseerus varasemaga võrreldes veerandi jagu madalamal tasemel.

Valusa löögi saavad raamatukogud, kes peavad loobuma uute raamatute ostmisest. „Tegemist on väga halva uudisega, millest kaotavad kõige rohkem kohalike omavalitsuste rahast elavad raamatukogud, sest riik ei kompenseeri käibemaksu tõusu,” ütles maksu­tõusu plaani kohta Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm. „Meie vähendame eksemplaride arvu, mis omakorda suurendab oote­aega lugejatele. Väiksemad külaraamatukogud aga ei saa paljusid uusi raamatuid enam üldse osta.”