“See on küll ainult minu isiklik seisukoht, kuid ma olen Harju tänava täisehitamise vastu,” ütles pärast võimupööret abilinnapeaks saanud Rein Lang (pildil). “Jätaksin Harju tänava sellisena, nagu ta praegu on, sest vanalinnas võiks olla ka koht, kus on avatud maad.”

Langi sõnul annab praeguse olukorra säilitamine võimaluse imetleda kogu suuruses Niguliste kirikut.

“Minu arvamus loeb siiski vähe, sest lõpliku otsuse Harju tänava osas teeb linnavolikogu, kelle ülesanne on kinnitada tänava detailplaneering,” ütles abilinnapea.

Langi sõnul on Harju tänava lahenduse puhul võimalikud veel kõik variandid. “Usun, et lahendus ei tule ka päris sellisel kujul, kui Harju tänav möödunud sajandil välja nägi,” lausus Lang. Tema hinnangul takistab tänava senisel kujul säilitamist peamiselt see, et enamik alale jäävatest maadest on eraomandis.

“Omanikel on kindlasti soov maad mitte kasutuna hoida, vaid lasta sinna midagi ehitada,” märkis Lang. “Kui soovime Harju tänava senisel kujul säilitada, tuleb sellest igavene taplus. Välistada ei saa ka seda, et linn ostab krundid eraomanikelt välja, kuid seni pole sellist võimalust linnavalitsuse tasandil isegi arutatud.”

Reformierakonda kuuluva Langi arvamus on vastupidine tema eelkäija Liisa Pakosta omale, kes pooldas tänava taastamist kunagisel kujul. See muudaks tänava umbes kolm meetrit kitsamaks. Isamaaliitlane Pakosta pidas tänava ehituslahendi pärast sõnasõda reformierakondlasest abilinnapea Toivo Ninnasega, kelle hinnangul tulnuks Harju tänav taastada tänapäevaselt.

Ka linnavalitsuse tellitud avaliku arvamuse küsitlus näitas, et 68 protsenti tallinlastest on tänava kitsamaks muutmise vastu.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummal ütles, et pärast Harju tänava üle puhkenud vaidlust on ka amet seisukohal, et võib-olla tuleb hoonestusega veidi oodata. “Ühiskond ei ole veel küps, et tänava arendusega hakata tagant kiirustama,” lausus Trummal. “Eelkõige ei soovi kultuuriväärtuste amet talitada uisapäisa ja pärast kahetseda, et ei läinud nii, nagu pidanuks.”

Kultuuriväärtuste ameti pakutud detailplaneeringu kohaselt tuleks Harju tänava, Niguliste ja Rüütli tänava vaheline ala hoonestada vanalinna konteksti sobivate äri- ja eluhoonetega. 2,1 hektari suurusel maa-alal on üheksa omanikku, sealhulgas kinnisvaraarendusfirmad Pro Kapital, Kristiine Kinnisvara, EELK Luterliku Kiriku Konsistoorium ja eraisikud.

Harju tänava hoonestamine läheks maksma umbes 500 miljonit krooni.

Kvartali hoonestus hävis 1944. aasta märtsis pommitamisel.