Tartu Erakooli direktor Valdek Rohtma näitab arvutiklassis 18 iPadi, mis aitavad uuele õppekavale üle minna. Leonid Nikolajev

 Septembrist, uue õppeaasta algusest algab järkjärguline üleminek uutele õppekavadele. Õpetajad hakkavad Eesti põhikoolide esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilasi õpetama uut moodi. Muutub nii hindamine kui ka see, mida õpetatakse. Läinud nädalal sai läbi uuele õppekavale ülemineku järjekordne etapp: eksami- ja kvalifikatsioonikeskus ning haridus- ja teadusministeerium saatsid õpetajatele tutvumiseks uue õppekava juhendmaterjali. Kui kasutada arvude keelt, siis on riik ligi kaheaastase töö tulemusel valmis saanud üheksa valdkonnaraamatut ja kolm valikainete aineraamatut ehk ühtekokku ligi 3000 lehekülge materjali. Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson selgitas, et äsja avaldatud juhendmaterjal ongi kõige detailsem materjal, mille riik õpetajatele oma aine õpetamiseks ette annab. „Vanasti nimetati juhendmaterjale aineraamatuteks. Aga nad koondavad siis endas õpetajale õpetamiseks kõik vajaliku,” selgitas Tõnisson. Kuna tegemist on mahuka ja spetsiifilise materjaliga, siis ei õnnestunud Eesti Päevalehel leida õpetajat, kes oleks paari päevaga suutnud kogu materjali läbi töötada ja selle kohta tagasisidet anda.

Põgus tutvus

Küll oli mõnigi aineõpetaja jõudnud oma valdkonna juhendmaterjaliga põgusalt tutvuda. Üldine tõdemus oli, et kuigi üksikasjade puhul võiks veidi rahulolematu olla, on üldjoontes tegemist asjalike valdkonna- ehk aineraamatutega. Rannu ja Rõngu kooli füüsikaõpetaja Riina Leet ütles, et ka tema pole juhendmaterjali lõplikku varianti veel jõudnud läbi lugeda, aga töödokumentide põhjal jäi talle üsna hea mulje. „Mina kui õpetaja saan neid lugedes üsna hästi aru, mida minult oodatakse, ja saan erinevalt tänasest õppekavast selgemalt aru ka seda, mida nõutakse,” rääkis Leet. Ain Tõnisson soovitas kõigil õpetajatel hoolimata sellest, et uue õppekava materjal on mahukas, võtta endale aega see läbi lugeda. „Ega uue õppekava puhul ei saa paari lausega öelda, mis muutub. Muutusi on palju ja seda ennekõike rõhuasetustes,” lisas Tõnisson. Üks kõige sisulisemaid muudatusi on õpetajate sõnul kõikvõimalike ainete lõimitus. Kui praegu tuleb näiteks kehalise kasvatuse õpetajal laste ujuma õpetamise ja teiste spordialade kaudu neid sportlikke eluviise harrastama meelitada, siis tulevikus peab seesama õpetaja tegema ainekava täitmiseks oluliselt rohkem.

Näiteks tuleb sporditunnis kujundada õpilase emakeelepädevust, õpetada võõrkeeli, matemaatikat, loodusteaduslikke aineid, inimeseõpetust, ajalugu, ühiskonnaõpetust, kunstiõpetust ja muusikaõpetust. Kõike seda tuleb seostada kehalise kasvatusega. Tartu Erakooli õppejuhi Marjeta Venno hinnangul peaks uute õppekavade järgi koolitarkuse saanud õpilasest ideaalis kujunema terviklikult arenenud isiksus, kelle oskused ei piirdu õpikust loetu töövihikusse kirja panekuga, vaid kellel arenevad ka sotsiaalsed oskused, koostöövõime, mõtlemis- ja eneseanalüüsioskus ning füüsis. Lihtsamalt öeldes pole tulevane koolilõpetaja elav entsüklopeedia. Uute õppekavade põhjal võib nentida, et edaspidi ei keskendu Eesti põhikool enam niivõrd faktidele, kuivõrd pigem faktide seosele eluga. Peale selle saavad õpilased vähemasti gümnaasiumis suurema valikuvabaduse tunniplaani koostamisel. Ka muutub hindamissüsteem. Tartu Erakooli direktor Valdek Rohtma selgitas, et uus hindamine pole lihtsalt ühe arvulist väärtust väljendava numbri panek. „Õpetaja peab kujundavas hindamises jälgima portsessi, mitte lõpptulemust,” lausus Rohtma. Teisisõnu pole oluline see, kas õpilane on saanud matemaatikaülesannet lahendades õige tulemuse, vaid see, kuidas ta selle tulemuseni jõudis ja kuivõrd see teda arendas.

Õpetamine läheb kallimaks

•• Igasugune õppekavamuutus tähendab uute õpikute ja töövihikute koostamise ja ostmise vajadust. Peale selle tuleb õpetajaid koolitada ja soetada ka õppekava täitmiseks vajalikke abivahendeid alates arvutitest ja gloobustest kuni treipinkide ja õmblusmasinateni.

•• Ain Tõnissoni sõnul läksid ainuüksi valdkonnaraamatud ja muu vajalik abimaterjal maksma ligi 300 000 eurot. Eelmisel aastal toetati koole loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia õpikeskkonna parandamiseks ligi 2,5 miljoni euroga. Ka sel aastal on uue õpekava kasutusele võtmiseks koolidele antud ligi 2,2 miljonit eurot lisaraha.