Lastega töötavate inimese tausta ei uurita
Eile lahvatanud järjekordsesse pedofiiliaskandaali on esialgsete kahtlustuste kohaselt segatud Tallinna sotsiaaltöö keskuses töötanud Peep, kes võis kuritarvitada kümneaastast venekeelsest perest pärit poissi.
Tegemist pole esimese juhtumiga viimaste aastate jooksul, kus pedofiilias kahtlustatav isik võis oma ohvrile ligi pääseda ametikohast tulenevalt. Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktori Kersti Põldema sõnul on kahtlustuse saanud Peep neil tööl juba mitmeid aastaid. See detail on oluline, sest 2007. aasta keskpaigast kehtib lastega töötamise keelu seadus, mis kohustab lastega tegelevaid asutusi kontrollima karistusregistrist uute töötajate tausta.
Kõik ei kontrolli
Peebu puhul sellise päringu tegemise kohustust polnud. Põldema sõnul päring ka midagi erilist juurde poleks andud, sest Peepu varem karistatud pole. Kuigi lastega töötamise keelu seadus kohustab ka sotsiaalteenuse osutajaid kontrollima uute töötajate tausta karistusregistrist, ütles Põldema, et nende asutus seda ei tee, sest nende töötajad ei tegele lastehoidmisega ega -hooldamisega.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel peab ka Tallinna sotsiaaltöö keskus tegema taustakontrolli nende uute töötajate suhtes, kes puutuvad oma töös kokku lastega. Taustakontroll tuleb teha ka kõigi lastega kokku puutuma hakkavate õpetajate, lasteaiakasvatajate, lastelaagri kasvatajate ja ka paljude teiste ametikohtade puhul.
Tartu Anne noortekeskuse direktor Kristel Tannik ütles, et tema on ligi aastase ametiaja jooksul pidanud palgalehele võtma ühe töötaja ja teinud selleks ka ühe päringu. „Vastus tuli üsna kiiresti ja õnneks see polnud töötaja suhtes negatiivne,” lisas Tannik.
Siiani pole Tallinna noortekeskus karistusregistrisse teinud ühtegi päringut. 2007. aastast keskuse direktorina töötav Riina Vaap ütles, et seni pole tal töötajate pedofiilsete kalduvuste kohta kahtlusi tekkinud. „Meil on üldjuhul tööl noored, äsja kooli lõpetanud neiud,” lisas Vaap.
Mitme Eesti Päevalehega suhelnud lasteasutuse juhi sõnul teevad nad uusi töötajaid palgates päringuid harvemini kui peaks. Töötavaid isikuid kontrollida neil ise aga õigust polevat. Ivi Papstel, justiitsministeeriumi avalike suhete juht, soovitab initsiatiivi haarata lapsevanematel, kellel on näiteks enne lastehoidja palkamist või lapse lastelaagrisse saatmist õigus kasvatajate ja õpetajate kohta karistusregistrist päringuid teha.
Lastelaagrite töötajad on valvsa pilgu all
•• Juba lähinädalail algavad üle Eesti suvised lastelaagrid, milles töötavate kasvatajate puhul kehtib samuti nõue kontrollida varasemat tausta.
•• Lastelaagrite järelevalvet teeb Eesti noorsootöö keskus, mille direktor Edgar Schlümmer ütles, et kõik lastelaagrite töötajad läbivad igal aastal karistusregistri kontrolli. Nimelt võetakse laagritesse töötajaid tööle ajutiste lepingute alusel.
•• Kui isikut on pedofiilia paragrahvide alusel karistatud, ei tohi ta lastega enam kunagi töötada. Registrisse kantavad pedofiiliakuritegude andmed säilivad alaliselt.
•• Koolid, lasteaiad, huviringid ja lastelaagrite korraldajad on 2007. aasta keskpaigast esitanud 800–900 päringut. Lapsevanematest pole oma õigust kasutanud mitte ükski.
