Lastekirjanduse keskus kolib peagi muinasjutumajja
45 aastat Liivalaia tänava korrusmajas tegutsenud Eesti lastekirjanduse keskus kolib aastavahetusest vanalinna Paksu Margareeta naabrusse.
Keskuse uus kodu meremuuseumi vastasmajas Pikk 73 on 1901. aastal ehitatud kolmekorruseline kaupmehevilla. Nõukogude ajal saalisid avarates tubades julgeolekutöötajad, viimati tegutses siin kunstimuuseumi maalihoidla.
Üheksa kuuga on osaühingu Tarrest Ehitus meistrid objektijuht Kaarel Kõutsi käe all maja täielikult renoveerinud. Oktoobri keskel alustab lastekirjanduse keskus hoidlate kolimist ja katkestab ajutiselt raamatute laenutamise Liivalaia tänaval. Uues kohas avab keskus külastajatele uksed jaanuari alguses.
Uks plaatidega kinni
Esialgu on peauks plaatidega kinni, seetõttu pääseme keskuse direktori Anne Rande juhtimisel muinasjutumaja valmimise lõpusirget uudistama tagahoovi kaudu, pugedes läbi laperdava sinise kile alt. “Õie on supermaaler, pisikene, aga nii kibe käsi,” ütleb Rande, hõigates kõigile innukatele töötajatele tervitusi. “Ma olin nii rõõmus, kui me selle maja saime!”
Fuajeest paremale jääb KAR Grupi ennistajate taastatud juugendstiilis laemaalinguga raamatukogutuba, vasakule Edgar Valteri galerii. Lasteraamatute illustratsioone riputatakse täis kogu maja.
Teisele korrusele tuleb lastekirjanduse muuseum ehk Varakamber, kus on väljas raamatud enne ja pärast 1945. aastat, suur suislepapuu ja raamatukangelased-nukud. Ürituste tarvis on majas rõdusaal ja luugisaal. “Siin on nii palju kalliskive ja pärle, kõike ma ei ütlegi,” kruvib Rande põnevust.
Tõelise maiuspalana kirjeldab keskusejuht jutuvestmise ja loovusprojektide tarvis rajatavat muinasjutumaad, kus korstnajalad maalitakse täis lilli-linde-taimi ja arhailise välimusega diivanite kõrval leiavad koha rahapajad. Kasutusele võetakse ka siseõu, mida piiravast linnamüürist tuleb jutumüür.
Enne tegutses sööklas
•• Viimased 45 aastat tegutseb lastekirjanduse keskus 300-ruutmeetrisel pinnal Liivalaia tänaval korrusmaja esimesel korrusel ruumides, mis olid esialgu mõeldud sööklale, lisaks on 40 000 raamatu hoidmiseks kasutada kelder ja kõrvalkorter.
•• Möödunud aastal saadi kultuuriministeeriumilt 20 aastaks kasutusse maja, mille ühelt korruselt teisele viivad nikerdatud käsipuuga trepid ja varem tuvide päralt olnud pööningutoa aknast näeb merd.
•• Senisega võrreldes kolm korda suuremaks kasvava keskuse kujunduse teeb Tartu mänguasjamuuseumi sisekujunduse autor osaühing Laika Laika, Belka & Strelka.
•• “See oli tüüpiline vanalinna maja enne renoveerimist, aga pigem natuke paremas korras, kui tavaliselt vanalinna majad on,” iseloomustab Tarrest Ehituse tegevdirektor Mart Tarum.
•• Tarumi sõnul osutus kõige keerukamaks maja konstruktsiooni kindlustamine. “See maja on kunagise linnamüüri vallikraavi peal ja huumuse peal seisnud osa tuli alt betoneerida,” ütles ta. Ametis oli üle saja inimese, tööde kogumaksumus koos sisustusega on 31 miljonit krooni.
