Läti seimi otsus tõstis Venemaa piirileppe teema Eesti jaoks üles
Läti seimi otsus loobuda piirilepingus Venemaaga selgitavast deklaratsioonist heidab mõttelise kinda ka Eestile küsimaks, mida riiulile jäänud piirilepingutega ette võtta.
Rahvaliidu juhatuse liikme Jaak Alliku sõnul tuleks Eestil Läti presidendi algatusest eeskuju võtta, tuletades meelde, kui arukaks ja Baltimaadele kasu toovaks peeti Vaira Vike-Freiberga kahe aasta tagust otsust sõita Moskvasse 9. mai tähistamisele. “Usun, et me võiksime temast selles asjas eeskuju võtta,” ütles Allik.
Allik meenutas, et ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves on avalikult öelnud, et preambuli juurdekirjutamine oli poliitiline viga.
Eesti ebamugavas olukorras
Europarlamendi saadiku Andres Tarandi sõnul võib Läti otsus mõjutada ka Eestit. Tema sõnul oleks ka Eestil mõistlik leping ära teha, sest juriidiliste vaidluste puhuks oleks seadusliku piiri olemasolu otstarbekas. “On mõne-võrra kohatu jääda üksinda Euroopa Liidus jonnima,” ütles Tarand. “Seda võib teha, aga väikestel riikidel on see raskem.”
Samas pole Venemaalgi asjaga kiire, pigem on Euroopa Liit hakanud mõistma, et tegemist on ka EL-i piiriga, ja kuluaarides on Venemaaga sellest räägitud, märkis Tarand.
Ta lisas, et Eesti parlament pole midagi valesti teinud, vaid on puudutanud Venemaa nõrka kohta. “Venemaale pole ilmselt raskuseks Tartu rahu, vaid või-malikud kompensatsioonid ja lisaks pahameel, et nii väiksed riigid üldse õiendavad,” lausus Tarand.
Jaak Allik peab tõenäoliseks, et kui seni olid Venemaal aastaid Lätiga halvemad suhted kui Eestiga, siis nüüd kaldub negatiivne tähelepanu rohkem Eestile.
“Arvan küll, et nüüd jääme me üksikuks tigedaks ühe-probleemi-riigiks,” ütles Allik. “Läti saab ilmselt sellest sildistamisest lahti.”
Res Publica ja Isamaa Liidu aseesimehe Marko Mihkelsoni hinnangul ei tohiks Läti tegevus Eesti olukorda otseselt mõjutada, sest riigikogu on piirilepingu ratifitseerinud.
“Ma ei näe põhjust, miks peaks toimuma muudatusi selles suunas, et Eesti hakkaks mõtlema nende lausete väljavõtmisele,” ütles Mihkelson.
Pigem tuleks tema sõnul hoida varem võetud joont. “Venemaa välispoliitika Euroopa suunas tervikuna on mängida ühtesid huve Euroopa sees teiste vastu ehk hoida Euroopat teatud lõhestatuses,” ütles Mihkelson. “Oleks suur illusioon arvata, et Läti ja Vene suhted piirilepingu sõlmimisest oluliselt paraneksid või muutuksid.”
Aga kindlasti pole välistatud, et Läti ja Vene piirilepingu allakirjutamisele võib Eesti suhtes järgneda ka järjekordne propagandasamm, lisas Mihkelson.
Venemaa kiidab Lätit
•• Eesti ja Läti olid 2005. aasta kevadel pea samal pulgal. Eesti oli piirilepingu Venemaaga juba alla kirjutanud ja Läti alla kirjutamas, kui Venemaa loobus sellest lepingule lisatud selgitava deklaratsiooni tõttu.
•• Kui riigikogu kiitis 2005. aasta 20. juunil heaks piirilepingu preambuli, millega lisati teksti viide Tartu rahulepingule, võttis Venemaa oma allkirja tagasi.
•• Kuigi Läti seimi neljapäevane otsus alustada läbirääkimisi ilma selgitava deklaratsioonita on teinud seimis läbi alles esimese lugemise, jõudis Venemaa selle juba heaks kiita.
