Osale Tartu ja Tallinna ülikooli erialadele tuli eelmisel aastal lävendipõhise vastuvõtuga riigi tellitust mitu korda rohkem tudengeid, vahe maksavad kinni ülikoolid. Haridus- ja teadusministeeriumi kõrgharidusosakonna juhataja asetäitja Annika Tina sõnul ei ole ülikoolil kohustust kahele kolmandikule neist magistrantuuris koht tagada. Tasulist kohta ei saa üliõpilane ise endale sageli lubada.

Olukord Tartus

Populaarseks kujunenud keskkonnatehnoloogia erialale Tartu ülikoolis sai eelmisel aastal lävendiga sisse veidi alla saja noore. Riigitellimuslikke kohti oli aga 42. Füüsika- ja keemiateaduskonna dekaani Peeter Burki kinnitusel ei pääse kindasti kaks kolmandikku ehk ligi 60 praegu tasuta kohal õppivat tudengit tulevikus magistrantuuri. “Umbes 35 saab kohe magistrantuuri,” kinnitas Burk ja lisas, et ligi pooltel neist, kes peaksid samuti pääsema edasi õppima, jääb üle oodata uut katset uuel aastal.

TÜ ajaloo osakonna koordinaator Ludmilla Meiel seevastu märkis, et ajalugu tuli eelmisel aastal õppima riigi tellitust ligi 20 inimest rohkem. “Kindlasti loob ülikool (magistrantuuris) kohti juurde,” kinnitas ta.

Burk nentis, et ülikool arvestas keskkonnatehnoloogia erialal lävendit valesti ning võttis vastu rohkem tudengeid, kui oleks pidanud. Tänavu lävendit tema sõnul korrigeeriti.

Keskkonnatehnoloogia esimese kursuse tudeng Aigi Margus kinnitas, et tahab kindlasti magistrantuuri edasi pürgida. Kui ta tiheda konkurentsi tõttu peakski esialgu välja jääma, proovib järjekindlalt uuesti.

“See on üks aspekt, miks me ei suhtu lävendisse eriti positiivselt,” ütles Tallinna tehnikaülikooli arendusprorektor Andres Keevallik magistrantuuri kandideerimise probleemi kohta. Ta kinnitas, et bakalaureuse- ja magistrantuurikohtade vahel on tõesti vastuolu.

“TÜ peab oma lävendit vastavalt parandama,” ütles Tina ning rõhutas, et ega lävendi-põhise vastuvõtu tõttu rohkem magistrikohti juurde ei looda. Kuna riik ei saa rohkem lahendusi pakkuda, peaksid ülikoolid Tina hinnangul tudengikandidaatide seas rohkem teavitus-tööd tegema.

Ministeerium kontrollib, et riiklikule pooleteisele bakalaureusekohale oleks samal õppesuunal tagatud üks magistrantuurikoht ning Tina kinnitusel on ülikoolid lepingu seda punkti ka täitnud. Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) hariduspoliitika nõuniku Angeelika Põldaru hinnangul on ebaõiglane juba seegi, et kolmandik bakalaureuseastme lõpetanuid ei mahu magistrantuuri.

Eelmisel aastal jäid paljudel erialadel 3 + 2 magistrantuurikohad tühjaks, sest intensiivse õppeprogrammi tõttu ei suutnud kõik nominaalajaga lõpetada. EÜL-i juhatuse liikme Marja-Liisa Alopi kinnitusel on oht, et kui n-ö hilinejad hakkavad ka lõpetama ja edasi prügima, muutub magistrantuuri konkurents eriti tihedaks.

Kommentaar

Sigrid Sõerunurk,

reporter

Alates 2002. aastast, mil riik 3 + 2 süsteemi kasutusele võttis, ei telli ta enam kohti bakalaureuseõppes, vaid juba magistrantuuri lõpetanuid ehk käsitab 3 + 2 süsteemi ühtsena. Kui ülikool võtab lävendiga vastu riigi tellitust mitu korda rohkem tudengeid, on see tema probleem. Magistrantuurikohti ta kahele kolmandikule neist tagama ei pea. 3 + 2 süsteemi idee seisneb aga selles, et vana nelja-aastase õppe asemel õpitakse nüüd viis aastat. Vormiliselt ja sisuliselt on vana nelja-aastane bakalaureuseõpe võrdsustatud uue 3 + 2 õppega.

Eestis seda nii ei võeta. Kõigist, kes alustavad, ei saa spetsialiste, nagu riik neid tellib. Kolmeaastase õppega ei ole osal erialadel (näiteks geenitehnoloogia) aga tööturul suurt midagi peale hakata. Nii tuleb tudengil terve oma õpiaja jooksul teistega üha konkureerida. Kes edasi ei pääse, see maksku ise, proovigu järgmisel aastal uuesti või rahuldugu oma kolmeaastase haridusega.