Lennart 90. Lennart viskas vimkasid ja oli juba sügaval nõukogude ajal Eesti iseseisvumises kindel

Meri ajas piirivalvuri pitsatitega paberite hunnikuga segadusse ja tuli restoranis elegantselt välja rahanappusest.

Nõmme gümnaasiumi ajal puutusime me vähe kokku. Lennart tuli tollasesse Tallinna 10. keskkooli poole õppeaasta pealt, vist 1947. aasta algul, kui mina olin juba viimases klassis. Minu hobi oli siis humanitaarring, kus olin natukest aega ka sekretär, aga Lennart selle ringi tegevusest eriti osa ei võtnud. Ühe koolikaaslase, minu mehe Boris Mirovi pinginaabri Ants Kanna keskkooliajameenutusi Lennart Meri kohta võib lugeda Nõmme mälestusteraamatust, mis ilmus möödunud aastal linnaosavalitsuse abiga („Kirjad kodukandist. Nõmmekate mälestused”, 2018). Ants Kand ja Lennart Meri elasid siis Hiiul lähestikku ja sattusid mõnikord koos kooli- või koduteele.

Minu mälestused pärinevad hilisemast ajast, kui Lennart oli juba Tartu ülikooli lõpetanud ja töötas Tallinnas. Meil oli tekkinud palju ühiseid sõpru. Kui Lennart oli tööl Eesti Raadios, siis organiseeris ta vähemalt kahel aastal (ilmselt 1956 ja 1958) bussiekskursioone Taga-Karpaatiasse. Boris Mirov käis kaasas mõlemal aastal, mina ainul teisel korral.