Eesti Päevaleht kirjutas mullu augustis kodanikuühenduse Estwatch analüüsi põhjal, et kõik Eesti pensionifondid investeerivad otse või kaudselt maailma suurima jalajäljega keskkonnavaenulikesse ettevõtetesse. Kui mõned pangad olid enda jaoks sõnastanud ESG-põhimõtted (keskkonnaalased, sotsiaalsed ja ettevõtete juhtimispõhimõtted), mida nad järgivad, siis Tuleva ja LHV polnud seda üldse teinud.

LHV ütles toona Eesti Päevalehele, et nemad toetavad esmajoones Eesti ettevõtlust ja kuna selles pole ESG-põhimõtted veel laiemat kõlapinda saavutanud, muudaks see investeerimise keeruliseks. „Kui LHV võtaks praegu seisukoha, et meie jaoks on Eesti ettevõtteid rahastades esmane eeldus ESG ning vähene jalajälg, vähendaksime märkimisväärselt nii tootluse teenimise võimalusi kui ka meie rahastatavate ettevõtete võimet efektiivsust suurendavaid ja keskkonnamõjusid vähendavaid investeeringuid teha,” põhjendas LHV kommunikatsioonijuhi Priit Rumi vahendusel toona, miks ei arvesta pank kliimapõhimõtetega.

Panga rohepööret tutvustaval neljapäevasel pressikonverentsil tunnistas LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu tagantjärele, et kommentaar oli mõneti ebaõnnestunud. Nüüd on LHV tulnud välja rohelise pensionifondi ja mitme rohelise laenuga. 

Loe põhjalikumalt, miks on LHV meelt muutnud, kuidas see mõjutab nende seniseid investeeringuid põlevkivisse ja fossiilkütuste ettevõtetesse laiemalt ning milliseid küsimusi tõstatasid LHV rohekava tutvustamisel keskkonnaaktivistid.

Avalehele
10 Kommentaari
Loe veel: