Ligi 400 inimest elab neljas linna sotsiaalmajas, mille elutingimused meenutavad vanade romaanide kirjeldusi vaestemajast. Remondiraha aga linnal pole.

Tallinnal on 12 munitsipaalmaja, millest nelja olukord on halb. Kõige kehvemas seisus olevas Maleva tänava sotsiaalmajas on asustatud kõigest kolmandik kortereid, kuid maja olukord on tõesti selline, et sinna minnakse elama alles viimases hädas. Paljude akende ees pole klaasegi, seintele on kirjutatud eri keeltes roppusi ja kritseldatud suguelundeid. Koristatud pole maja koridorides ilmselt aastaid ning mõnda korterisse on eelmised elanikud lahkudes maha jätnud riideid, kušette ja tugitoole. Kes on majja elama jäänud, on end sulgenud turvauste taha ja võõraid vaadatakse altkulmu.

Maleva tänava sotsiaalmaja on mitme tulekahju tõttu eluohtlik ja linn on hoone remontimisest loobunud. Kui kõik elanikud välja saadakse, hakkab maja plaanikohaselt uue aasta alguses lammutamist ootama.

Ometi ei taha mitmed Maleva tänava sotsiaalmaja elanikud linna pakutavatesse uutesse elamutesse kolida, sest uues ja puhtamas majas käib kommunaalarvete maksmine neile üle jõu. Näiteks Astangul tuleb keskmiseks korteri üürihinnaks kuus 1560–1880 krooni (99,7–120,2 eurot), millele lisanduvad kommunaalkulud.

Loodigi ühiselamute rekonstrueerimise programm. Selle sihtrühm on ühe-kaheliikmelised leibkonnad ja vaesed, keda on linna elamispinna taotlejate hulgas enim. Linnalt taotleb praegu korterit 1637 peret, kellest ligi 85% ehk 1400 on ühe-kaheliikmelised. Neile oleks tarvis pisikest ja odavat ühetoalist korterit.

Ametliku nimega „Ühiselamutüüpi elamute rekonstrueerimise programmi” kohaselt võtaks ühe maja kordategemine vähemalt kaks ja pool aastat ning 40 miljonit krooni (2,56 miljonit eurot).

Maleva 18 lammutamisele

Järgmise aasta eelarvesse mahub vaid Maleva tänava maja lammutamine.

Seega, isegi kui ühiselamute jaoks leitakse remondiraha 2012. aasta eelarvesse ja seejärel hakatakse kohe ka tööga pihta, siis tähendab see, et kaks aastat võtva remondi korral saaks esimene ühiselamu uue kuue  2014. aastaks. Kolme kõnealuse sotsiaalmaja elanikud, kellel pole raha endale üüriturult korterit otsida, peavad seetõttu leppima lagu ja räämaga.

Tallinnal on kokku 12 munitsipaalmaja, millest väga halvas seisus on vaid neli. Ülejäänute elanikud olid möödunud aastal uuringutulemuste järgi oma elutingimustega rahul.

Elekter jupsib ja radiaatorid on külmad

•• Akadeemia tee 48 maja, kus on 158 korterit, on samuti kehvas seisus. Ekspertiis hindas eriti halvaks maja elektrisüsteemi olukorra. Hoone ümberehitamiseks kuluks linna hinnangul 40 miljonit krooni (2,56 miljonit eurot) ning vähemalt kaks ja pool aastat.

•• Ka Sõpruse puiestee 151-toalisest ühiselamuhoonest vajab rekonstrueerimist vähemalt üks korpus. Maksma läheks see umbes 20 miljonit krooni (1,28 miljonit eurot) ja ehitustööd kestaksid pea kaks aastat.

•• Sõpruse puiestee 5 majas on kõige kehvemas seisus vundament, samuti pole osas korterites sooja vett ja radiaatorid jäävad talvel osaliselt külmaks. Lisaks on keldrikorrusel niiskuskahjustusi ja varikatus tikub vett läbi laskma.

•• Probleeme on ka Vilde tee 90 asuva ühiselamuga, kus on 58 tuba. Sellest majast kuulub linnale kaasomandina pool mõttelist osa. Linn tahab ühiselamu elanikud välja kolida ja endale kuuluvast osast loobuda.

•• Linnavalitsus märgib, et on korduvalt püüdnud ühiselamute remontimiseks lisaraha hankida Euroopa Liidu tõukefondidest, kuid see pole õnnestunud, kuna riik ei täienda Tallinna soovil õigusakte klausliga, et välistoetust saaks taotleda ka ühiselamutüüpi hoonete rekonstrueerimiseks.