Ligi analüüsis palku ja leidis huvitavat
Teisipäeval läks ministrite vahel esimest korda lahti eelarvearutelu. Kuid kohe ei hakatud mitte rahajagamist arutama, vaid debatt juhatati sisse rahandusminister Jürgen Ligi alluvate koostatud palgaülevaatega.
Kuna riigipalgaliste toimetulek on olnud ka avalikkuse huvi all ning ei ole ministrit, kes poleks oma valitsemisalale palka juurde tahtmas, siis oli sellise ülevaate andmine täiesti oma koha peal.
Kuna riigiasutusi ehk ministeeriume, ameteid jms kohta kokku pandud analüüs on praegu antud kontrollimiseks teistele ministeeriumitele, siis seda ei olda nõus täies mahus avalikustama. See-eest olid rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja Kaido Paabusk ning sama osakonna nõunik Cerlin Pesti nõus rääkima peamistest tähelepanekutest.
Nad rõhutasid kõigepealt, et ühtegi palkadesse puutuvat otsust ministrid sel korral ei langetanud ning arutelud jätkuvad veel lähinädalatel. Kuid ometi said nad kirjeldada peamisi analüüsist välja tulnud sõnumeid. „Riigiasutuste palgadünaamikast tuleb tõesti välja, et konkurentsivõime on langenud kõigis valdkondades,” sedastas Cerlin Pesti, kelle sõnul sai võrdluse aluseks võetud riigi keskmise palga käitumine.
Kaido Paabusk lisas omalt poolt aga rahandusministeeriumi sõnumi ministritele, kes nüüd analüüsi üle järele mõtlevad. Ta kordas sellega rahandusminister Ligi välja öeldut, mille kohaselt on tuleva aasta riigieelarves lisaraha palgatõusuks, kuid ainult näpuotsatäis. „Lihtsalt palkade tõstmiseks ja ametnike juurde palkamiseks raha ei ole. Kokkuhoid ja ümberkorraldused on põhiliseks viisiks täiendavate vahendite leidmiseks,” sõnas Paabusk.
Aga analüüsist: esiteks vaadeldi seal riigi pakutavaid töötasusid „välise õigluse” seisukohast ehk võrreldi, kuidas konkreetse valdkonna riigi palgad sama ala erasektori tasudega suhestuvad. Sellest tuli välja, et kõige nigelamas seisus on riigi palgal olevate IT- ja finantsala töötajate tasud, kus erasektoris pakutakse vähemalt kaks korda suuremaid palku.
Seejärel aga võrreldi n-ö sisemist õiglust ehk kuidas erinevad riigitöötajate palgad eri valdkondades omavahel. Ning sellest oli kohe näha, et kõige nigelamad on tasud sotsiaal-, kultuuri- ja haridusministeeriumi haldusalades.
Suur palk ei hoia inimest
Aga eriti huvitavaid asju hakkas selguma, kui võeti arvestustesse sisse ka kaadrivoolavuse näitajad. Siis tuli välja, et suurem palk ei tähenda alati väikest inimeste liikumist. Näiteks sotsiaalministeeriumis on nigelad palgad ja suur kaadrivoolavus. Samal ajal majandusministeeriumis pole ka palgatase kiita, kuid kaadrivoolavus palju väiksem.
Eksperdid peavad asutuse jaoks kriitiliseks seda, kui lahkuvaid-tulevaid inimesi on aastas töötajaskonnast rohkem kui kümme protsenti. Sellest tasemest suurem kaadrivoolavus oli näiteks justiitsministeeriumis ja selle haldusalas olevates vanglates. Kuid ka kaitseministeeriumi haldusalas ehk kaitseliidus ja kaitseväes – vastavalt 15 ja 13 protsenti.
Samal ajal kultuuriministeeriumi haldusalas, kus on ühed kehvemad riigi palgad, on kaadrivoolavus väike, mis on ehk seletatav asjaoluga, et valdkonna peamine tööandja ongi riik. Kuid kultuuriministeeriumis endas on riigiasutustest ühed suuremad palgad ja inimeste vool kah väga suur.
Napilt alla kümneprotsendise kaadrivoolavusega on rahandus-, haridus- ja keskkonnaministeeriumi haldusalad.
