Liigvesi tungib Viru vanglasse. Igavesti
Valvurid sumpavad lainetaval vanglaõuel, esimestel korrustel nilpsab veelaam meetrikõrguselt kontorite, kambrite seinu… See pole Venezia, see on Jõhvi.
Linna veerel asuva Viru vangla direktor Andre Lilleleht on veendunud: sellist olukorda ei saa iialgi tekkida, kõikvõimalikud stsenaariumid on läbi mõeldud, läbi mängitud. Ent liigvesi vanglas on fakt. Vanglat ümbritsev kraav pole ju kaitserajatis, vaid viib vangla territooriumilt iga päev välja pumbatava liigvee Pühajõkke. Pääsla juurde paistab vett pidevalt kraavi uhav toru.
Miljonid liitrid
Vanglas on neli drenaažipumpa. Kolm neist siseterritooriumil, üks aga avavangla taga. Igas pumplas on üks pump võimsusega 1,1 kW ja tootlikkusega kuni 32 m3/h. Pumplate töökoormus on umbes 75%. Eesti Päevalehe nende andmete põhjal tehtud arvutus näitab: aastas pumbatakse vangla territooriumilt välja umbes 800 000 kuupmeetri vett. Ühes kuupmeetris on 1000 liitrit.
Miks liigvesi kiusab? Viru vangla rajati madalale soostunud maa-alale, mille kõrgus on 43–44 meetrit. „Neljasaja meetri kaugusel asuva Tammiku kaevanduse üleujutatud käikude kõrgus on 45,9 meetrit,” selgitas 2005. aastal vangla asukohta uurinud Rei Geotehnika hüdrogeoloogia peaspetsialist Kristjan-Henn Riet. Kes on midagi kuulnud ühendatud anumate seadusest, mõistab, kuhu vesi jookseb. Kuna vangla territooriumilt eemaldati ehitustöödega seni vett kinni hoidnud savikiht, pressib vesi sealt välja.
Aastal 2007 käisin reporterina Viru vangla ehitamist vaatamas ja kirjutasin artikli pealkirjaga: „Viru vanglakompleksi ehitamine meenutab Veneetsia rajamist sohu”. „Vangla platsile sobiks pigem tehisjärv,” ütles siis inseneribüroo Urmas Nugin tegevdirektor Andres Piir. Just tema poole oli ehitaja Merko pöördunud siis, kui vesi pärast savi eemaldamist maast välja purskus.
Justiitsministeerium kui tellija on endiselt teisel arvamusel. Hinnates liigvee ärajuhtimise kulusid tühisteks, tuuakse esile Jõhvi-lähedase asukoha voorused. Mõningatel andmetel oli vangla võimaliku asukohana kaalumisel ka kümne kilomeetri kaugusel asuv Oru asula.
Ministeeriumi avalikkussuhete nõunik Valdek Laur ütles, et kaugemate asukohtade puhul oleks vee-, kanalisatsiooni-, soojus- ja elektriühenduse rajamiseks kulunud vähemalt 4 miljonit eurot, hoopis rohkem kui praegu vee väljapumpamiseks kuluv umbes 2600 eurot aastas. Peale selle tooks vangla Jõhvist kaugemal kaasa suuremaid transpordikulusid vangide kohtu- ja uurimisasutustesse konvoeerimisel. Samuti peaksid lisanduvad transpordikulutused kajastuma töötajate palkades. Seega tähendaks kaugem asukoht pikas perspektiivis suuremaid püsikulusid, leiab ministeerium.
Tasuta tarbevesi
Viru vangla haldusala asedirektor Siiri Viilipus kinnitas, et seniste vaatluste põhjal pole liigvesi hoonete vundamente kahjustanud, sest ehitades arvestati veerohkusega. Kogu territooriumil on drenaaž, mis juhib vee kogumiskaevudesse, pumpade juurde.
Vangla direktor Andre Lilleleht lisas, et pärast Padaoru sündmusi hakati vanglas musta stsenaariumina mõtlema ka võimalusele, et Jõhvis katkeb elektri- ja veevarustus. „Meie kuivale ei jää, sest vesi, et tagada tuhatkonna vangi ja neljasaja töötaja vajadused, on olemas,” kinnitas direktor. Tegemist pole siiski joogiveega. Ühtlasi pole hädaolukorras välistatud Jõhvi linna või päästeteenistust veega aidata.
„Õppustel on läbi mängitud variandid, kuidas tagada käsigeneraatorite toodetava voolu abil esmane prioriteet: turvalisus ja valve ning seejärel liigvee ärajuhtimine,” selgitas Lilleleht. Vaid ühe korra, 2011. aasta kevadise lumesulamise ajal on tulnud kasutusele võtta lisapumbad, kinnitati vanglas.
Pühajõgi võib soostuda
OÜ Rei Geotehnika uuris Viru vangla asukohta juba 2005. aastal ja tõi esile keerulised hüdrogeoloogilised tingimused. Vangla avati 2008.
Firma hüdrogeoloogia peaspetsialist Kristjan-Henn Riet mainib nüüdki, et Viru vangla asukoht on ebasoodne just kaugemas perspektiivis.
Nimelt suundub põlevkivi kaevandamine tulevikus üha rohkem lõuna poole, jättes maha põhjaveega täituvaid kaevandusalasid. See omakorda tähendab Viru vanglale pealepressivate veelaamade suurenemist.
Aina suurem väljapumbatava vee kogus võib Rieti sõnul hakata ohustama Ida-Viru üht kaunimat jõge Pühajõge, mille looduslik langus on madal ja mis ei suuda tulevikus kogu vett ära vedada ning soostub. Niigi on tee-ehitus jõe olukorda halvendanud, mitmes paigas on vool kängitsetud teealustesse torudesse.
