Reguleerija tundis end liikuvate autode vahel kindlalt – seisis rahulikult tee ääres, kui kõrvalteelt autosid ei tulnud. Niipea kui sealt mõni auto ristmikule jõudis, näitas neile stoppmärki. Paari auto korral kiirustas Muzõtšuk peateele autovoo sisse ja tõstis üles saua, mille otsas punane helkur. Autod peatusid, reguleerija keeras külje ja hakkas kõrvalteel seisvatele autodele lubavalt märku andma. Keerutas veel sauaga ringegi, andes märku: “Kiirustage nüüd!” Nii kui viimane auto peateele jõudis, astus reguleerija kõrvale ja lasi peateel olevad autod jälle liikuma. Kõik käis väga kiiresti ja sujuvalt.

“Väga normaalne reguleerija,” kommenteeris Muzõtšukki vaadates transpordiameti liikluskorralduse juhataja Sulev Sannik. “Ta on meil uus, aga väga tubli,” kiitis takka Falcki liiklusreguleerija Larissa Sarman. “Head reguleerijat leida on väga raske.”

Reguleerija peab oma välisest enesekindlusest hoolimata väga ettevaatlik olema. Jaanipäeva eel sai Larissa Sarman tööpostil olles autolt löögi. Mis toimub, kas liiklejad ei mõista reguleerija märguandeid?

Hulle leidub ikka

“Mõni hull kihutab ikka, selleks peab reguleerija valmis olema,” nentis Sannik.

“Reguleerija peab vaatama 360 kraadi enda ümber, peab arvestama liikluse kiirusega ning ka sellega, kes istub autos: on see naine, on see noor või vana mees… Sellest sõltub,” selgitas Sarman.

Suurtel ristmikel, kust igast suunast tuleb kolm või rohkemgi rida, on ametis kaks reguleerijat. “Nad peavad pidevalt jälgima ka seda, mida teine reguleerija teeb, omavahel koordineerimata liigutusi ei tohi teha,” rääkis Sannik.

Liiklusreguleerija pöörab end alati esmalt näoga nende autode poole, kellele ta märku annab. “Kui ma näitan stoppmärki, peavad kaks või kolm rida, kes sõidavad otse, peatuma,” selgitas Sarman.

Tema sõnul on märkidest enamasti ikka aru saadud. “Nad võivad küll aru saada, aga kes kiirustab, kes ei taha peatuda, sõidab ikka edasi. Pahatahtlikult,” nentis ta. Sanniku sõnul eiratakse liiklusreegleid ikka, olgu ristmikul foor või reguleerija.

Suurtel ristmikel kasutatakse autojuhtide tähelepanu äratamiseks ka vilet.

Politsei pressiesindaja Madis Tilga ütles, et sujuva liikluse tagamine linnas ja seega ka liiklusreguleerijate palkamine ning järelevalve on linna ülesanne. “Probleemikohaks võib saada see, et ehkki seaduse järgi tuleb reguleerijatel koolitus läbida, ei ole seaduses kirjas, kes ja millisel tasemel peab seda koolitust läbi viima. Selles osas on sea-dusandja päris vabad käed jät-nud,” märkis Tilga.

Falcki liiklusreguleerijad teevad Sarmani sõnul enne tööle-asumist läbi kaks koolitust: esiteks Falcki üldise ning pärast spetsiifilise liikluskoolituse.

Reguleerijad tekitavad segadust

Ivar (34), autojuht

Minu eelmise nädala kogemus oli Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse maja juures ristmikul. Seal reguleeris liiklust üks paks onu, kes andis küll loa liikumiseks-peatumiseks jne, kuid natuke liiga palju ennast ringi keeras ja liikus.

Kui reguleerija on sõidusuundade poole küljega, siis lubab see juhtidel sõita tema kõhu eest ja selja tagant. Ei pea rohkem mingeid erilisi liigutusi tegema – juhid saavad aru, et võivad liikuda.

See vana aga keerutas end ja tekitas segaduse – oli mitu korda ka risti sõidusuunaga. Seepeale keeras üks kärsitu tüüp kõrvalteelt ristmikule välja ja segas liikumisloaga juhtide sõitu. Juhile võis jääda mulje, et reguleerija muutis oma keha asendit ning seega sai ta loa ristmikult välja sõita.

Aga tegelikult on juhid vist ka natuke otud, sest reguleerijat nähakse üliharva ning nendega pole harjutud. Liiklusõpikud on paljudel ju meelest läinud. Just sellistel puhkudel tuleks kasuks, kui reguleerijal oleks peale hea kehakeele ka väljendusrikas miimika. Aga seda tavaliselt pole, nagu mühakad tatsuvad ringi.