2003. aasta suvel Jõelähtmel avatud europrügilasse on ladestatud umbes 700 000 tonni inimtegevuse ülejääke. Väli on täis kajakaid, kuldnokki, vareseid ja pisemaid linnukesi. Kuuldavasti nägid lennujaama ornitoloogid siin koguni lumekakku.

Prügiautod vuravad jäätmete mahakallamiseks 14 meetri kõrguseks kasvanud nõlvale ning ala edasikasutamiseks tuleb kõrvale rajada uus ladestusmaa. Alla saviekraanid, seejärel kile ja kaitsematt, järgmisena liivapadi ja geotekstiil. Tekstiili peale drenaaÏ ja viimaks graniitkruus.

“Hakkasime nädala alguses ehitama, järgmisel aastal tahame kasutusse võtta,” nendib Tallinna Prügila aktsiaseltsi juhatuse liige Allan Pohlak, saatjaks piirdeaia külge kinnitatud valjuhäälditest kaikuv lindude hädakisa. Kaheksale hektarile ladestusalale tuleb juurde viis hektarit – seda on umbes sama palju nagu linnahall ja selle teenindusmaa.

Ühe hektari ladestusala ehitamine maksab Pohlaku sõnul sõltuvalt materjalidest 12–15 miljonit krooni. Lisaks ladestusala juurdeehitisele laiendab Tallinna Prügila kompostimisväljakut, et olla valmis vastu võtma linlaste kogutud biolagunevaid jäätmeid.

2005. aastal tehtud uuringu tulemuste järgi moodustavad köögi- ja aiajäätmed, paber-papp ja puit kodumajapidamiste olmejäätmetest 58 protsenti ehk 116 kilo elaniku kohta aastas. Prügila juhi sõnul pole märgata, et inimesed aastatega vähem rämpsu tekitaks. “Pigem vastupidi, prügikogused kasvavad,” nendib ta.

Oma autoga tuleb odavam

Kel vähegi oma transport olemas, see kasutab kaaluoperaator Marina Tänava sõnul pärast korraldatud jäätmeveo rakendumist prahi ise kohaletoomise võimalust. “Toodetel on oma hinnad – ehituspraht on olmeprahist odavam, tellised veel odavamad,” selgitab ta. Pool tonni sorteeritud pappi, paberit, pakendeid ja segametalli saab korra kvartalis ära anda 12 krooni eest.

Tallinna ja lähivaldasid teenindavast prügilast kuulub linnale 35-protsendiline osalus. Ettevõtte nõukokku kuuluv abilinnapea Deniss Boroditš avaldas rahulolu, et prügilal läheb hästi. “Prügila ei ole hinnatõusu taotlenud, seega selles aspektis ei ole linn asjaga tegelenud,” ütles Boroditš.

Linna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi sõnul mõjutab jäätmeveo hindu väravatasu kõrval otseselt riiklik saastetasu, transport ja administreerimine. “Kui need kulud tõusevad, võib prügiveo hind tõusta.” Korraldatud jäätmeveo piirkondades teenustasude suurendamise otsustab linnavalitsus.

Vaata ka:

veeb.tallinn.ee/prygihunty

Tallinna prügila äri läheb hästi

•• Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse jäätmekäitlust puudutava ülevaate järgi ladestati Tallinna prügilas 2006. aastal 185 675 tonni jäätmeid. 2005. aastal oli ladestatud jäätmekoguseks 179 581 tonni, 2004. aastal 177 132 tonni ja 2003. aastal poole aastaga 80 466 tonni.

•• 2005/2006. majandusaasta aruande järgi oli Tallinna Prügila aktsiaseltsi bilansimahuks 259,7 miljonit krooni, ettevõte teenis 38,1 miljonit krooni kasumit.

•• 2003. aasta juunis avatud prügila ladestusala ehituse esimene järk valmis sama aasta augustis. Järgmisena valmis suuregabariidiliste jäätmete väljak, 2006. aasta märtsis võeti kasutusele ladestusala teise etapi neljas ja viies drenaaÏiväljak.

•• 2005/2006. majandusaasta tõi ladestusala esimesele etapile gaasikogumiskaevud ning põletiga kompressorjaama.