Linn otsib mürarikastele aladele lahendusi
Loomelinnaku ja aktiivse asumiseltsi tegevus on vahetult Balti jaama taha jäävat Telliskivi tänava piirkonda aastatetaguse ajaga võrreldes tundmatuseni muutnud. Siiski peavad selle kandi elanikud pahatihti taluma sealt läbi mineva rongiliikluse müra. Eriti tõsine on vahetult raudtee äärde jäävate majade olukord.
Tallinna keskkonnaamet on lubanud valida piirkonna keskkonnamüra vähendamise tegevuskavva, millega kavatsetakse parandada kuue eriti tõsise probleemiga ala olukorda. „Amet valib välja piirkonnad, millele tegevuskavas pööratakse enam tähelepanu ja millised ka modelleeritakse, kasutades selleks arvutiprogrammi,” selgitas keskkonnaameti juhataja asetäitja Relo Ligi. „Modelleerimisega saab hinnata nii olemasolevat müraolukorda kui ka erinevaid tulevikuversioone piirkonnas.”
Esialgu on välja valitud neli piirkonda, mille hulka kuulub ka Telliskivi kant. Ülejäänud kolm on Ligi sõnul Laagna tee (Lasnamäe kanal – toim), Leete tänav ja Paldiski maantee viadukti ümbrus. Niisiis peab hiljemalt juuniks valmivasse tegevuskavva jõudma veel kaks piirkonda. Selleks saavad ka elanikud ise avaldusi esitada.
Taluvuse piiri ületanud
Just seda tegidki Telliskivi piirkonna kolme ühistu elanikud. „Vibratsioon ja mürafoon on ületanud igasuguse talutavuse piirid, sest suhtume mõistvalt ehitustöödest tingitud mürasse, kuid ei saa leppida olukorraga, kus regulaarselt igal öösel manööverdavad vedurid, komplekteeritakse kaubaronge tugeva helisignaali ja müraga vahetult kinnistutega piirneval raudteelõigul,” seisab linlaste avalduses. „Tekitatud müra tugevus on nii kõrge, et vaatamata pakettakendele on tugevasti häiritud või võimatu elanike uneaeg ja lisaks on tekkinud majade seintesse nii väljapoole kui ka sisse rohkelt pragusid.”
Eesti Raudtee keskkonnakaitse spetsialist Kai Peet palus küll elanikele saadetud vastuses tekkinud olukorra pärast vabandust, kuid nentis ka, et mingeid muudatusi raudtee töösse ei plaanita. „Käesoleval ajal on lisaks tavapärasele rongiliiklusele tegemisel ka raudtee kapitaalremonditööd Tallinna–Paldiski suunal, millest tingituna toimub töörongide manööverdamine,” sõnas Peet. „Kuna reisijatevedu ja remonditööd toimuvad päevasel ajal, on kaubarongide ainuke võimalik liikumisaeg öösiti,” lisas ta.
Üks võimalik lahendus oleks probleemsete piirkondade juurde müratõkete ehitamine. „Modelleerimiseks välja valitavate kohtade puhul on oluline, et asukohas oleks liikluskorralduslike vahenditega müra vähendamise võimalusi või siis võimalik takistada müra levikut tõketega,” ütles linna keskkonnaameti esindaja Ligi.
Telliskivi tänava elanikud soovivadki müratõket. „Omapoolse lahendina näeksime müratõkke rajamist raudtee Telliskivi tänava poolsesse serva, kui jätkub sama intensiivselt kaubatransiidi areng raudteetransporti kasutades,” seisab elanike palvekirjas.MürakaartTallinna suurim probleem on autoliikluse tekitatud müra
Kevadel avalikustatud Tallinna mürakaardilt näeb, et kõige rohkem segab elanikke pealinna autoliikluse müra. 50–70-detsibelline müra on umbes sama vali kui inimeste vestlus. Enamik Tallinna elanikke elab päevasel ajal sellega võrdses või suuremas automüras. Kuulmist hakkab kahjustama krooniline kokkupuude enam kui 80 dB müraga.
Piirkonnas, kus autod tekitavad vähemalt 55 dB müra, elab üle 270 000 tallinlase. Raudteeliiklus- ja tööstusmüras elab vastavalt 6000 ja 8600 elanikku. Öösiti ületab automüra ettenähtud piiri 204 000 tallinlase kodudes.
Mürakaardilt selgub, et kõige täbaram on olukord lärmiga suurte liiklusmagistraalide – Endla tänav, Tartu maantee, Narva maantee, Sõpruse puiestee, Pärnu maantee ja Liivalaia tänav – äärsetes majades. Kuna sealsed hooned on ka võrdlemisi kõrged, siis see suurendab omakorda müra all kannatajate arvu.
Lennukimüra probleemi seevastu ei ole. „Kuna umbes pooled õhkutõusud toimuvad ida suunas või toimub maandumine ida poolt, siis pikaaegse müra poolt mõjutatud inimeste ja eluhoonete arv on väike,” seisab mürakaardi seletuskirjas.
