Linn valgub rahvast tühjaks ja kaotab 40 000 elanikku
Kui pealinna noorte arvu järsk vähenemine ja valglinnastumine samasuguse hooga jätkub, elab Tallinnas 2025. aastal 40 000 inimest vähem kui praegu.
Rahvastikuregistri andmetel elas 2008. aasta alguses pealinnas umbes 401 500 inimest, mis on 30% Eesti elanikkonnast, selgub Tallinna arengukavast.
Kuigi praegu on Tallinnas kõige arvukamad nooremad tööealised vanuserühmad, ootab elanikkonda rahvastikuprognoosi alusel suure tõenäosusega ees vananemine.
1990. aastate madal sündimus on tööikka jõudvate noorte arvu järsult vähendanud.
Kui Tallinn ei suuda kompenseerida tööturule sisenevate noorte arvu märgatavat vähenemist ning senise ja jätkuda võiva valglinnastumise mõjusid, siis võib elanike arv prognoosi kohaselt aastaks 2025 langeda umbes 360 000 inimeseni.
Lisaks vähendab Tallinna elanike arvu hoogne valglinnastumine.
Nn kuldse ringi omavalitsusüksusi (Viimsi, Rae, Kiili, Saku, Saue ja Harku vald) eelistavad keskealised keskklassi kuuluvad inimesed, kellest üle pooltel on kõrgharidus. Nad töötavad hästi tasustatud töökohtadel ja on olulised maksumaksjad. Kuigi geograafiliselt on tegemist ennekõike Tallinna kesklinnast u 20 km raadiusse jäävate aladega, on selle valglinnastumise mõju Tallinna arengule suur.
Edukaim linnaosa Pirita
Selle tõttu vähenevad linnaeelarvesse laekuvad maksutulud, kasvab transpordikoormus ning tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri kasutus muutub ebaökonoomseks kogu linnastus.
Populaarseks linnaosaks võib nimetada kiirelt kasvava rahvaarvuga Piritat, kuhu on nelja aastaga lisandunud pea 4000 elanikku.
Pealinna elanikest 52% ehk 209 800 on eestlased. Teised suuremad rahvusrühmad pealinnas on venelased (38%) ja ukrainlased (4%). Iive on Tallinnas muutunud positiivseks alates 2005. aastast.
Läänemere piirkonna riikide pealinnadest on Tallinn väikseim. Ka rahvastiku tiheduselt jääb Tallinn enamiku Euroopa pealinnadele alla.
