Linna kärpekirves lajatab laste pihta: koolid ja lasteaiad jäävad remondita

Linn kärbib lasteaedade remondiraha järgmisel aastal nullilähedaseks – 38 miljonist saab kaks.

Kui sel aastal nägi Tallinn lasteaedade remonditöödeks ja muudeks investeeringuteks ette pisut üle 38 miljoni krooni, siis järgmisel aastal kuivab selleks mõeldud rahajõgi vaid kahe miljoni krooniseks. See tähendab koguni 95 protsendi suurust kukkumist.

„See on ikka väga suur kokkuhoid,” märkis Kärberi tänaval asuva Seli lasteaia juhataja Tatjana Sinskaja. Nende lasteaias oleks karjuv vajadus fassaadiremondi järele, samuti kurdavad nii lasteaia juhataja kui ka lapsevanemad selle üle, et tualettruumid on ajast ja arust.

Magdaleena lasteaial on sa­muti mure eeskätt fassaadi ja soojustamise pärast. „Oleme selleks raha küsinud, kuid eks nüüd lükkuvad need asjad edasi,” ütles Magdaleena lasteaia direktor Kai Lass. Ometi on see lasteaed viimastel aastatel mitu rahasüsti saanud ja olukord nii trööstitu pole – uus aed, uued aknad, uus si­­sustus on suudetud hankida. „Kui just avariid ei juhtu, siis ei ole iseenesest midagi hullu,” lisas Lass.

Arvestades, et Tallinnas on ligi 130 munitsipaallasteaeda, siis on kaks miljonit krooni siiski justkui piisk meres. Päevaleht kirjutas hiljuti näiteks Mahtra lasteaiast, mis suunas lapsed-vanemad kõrvaluksest käima. Selle põhjus on nõukogudeaegse lasteaiahoone lagunev fassaad, milles haigutavad suured praod. Kuigi lasteaed on küsinud haridusametilt investeerimistoetust juba viis aastat, pole seda saadud. Lisaks varisemisohule mõjutab tühjaks kukkunud vuukidega fassaad ka lasteaia sisetemperatuuri.

Lasteaiad ei ole järgmisel aastal ainus koonerdamiskoht. Löögi alla lähevad ka investeeringud põhikoolide ja gümnaasiumide remondiks – kui sel aastal oli selleks ette nähtud ligi 179 miljonit krooni, siis järgmisel aastal 92 protsenti vähem ehk veidi üle 14 miljoni krooni. Koolide puhul on arvestatud põhiliselt nelja renoveeritud kooli mööbli, Tallinna Heleni kooli renoveerimise ja prantsuse lütseumi spordihoone projekteerimisega.

700 000 liuväljale

Tallinna finantsdirektor Katrin Kendra kommenteeris, et varasematel aastatel on linn palju investeerinud koolidesse ja lasteaedadesse. „Enamikule koolidele on ring peale tehtud,” viitas Kendra. „Samuti on kasvuaastatel lasteaiad saanud uue fassaadi, katuse, piirdeaiad, ehitatud uusi lasteaedu. Aga muidugi, kui olukord paremaks läheb, eks siis taastuvad ka investeeringud.”

Tallinna tuleva aasta eelarve pigistab lapsi veelgi. Näiteks on ära nullitud spordi- ja noorsooameti eelarve, mis tähendab, et pidur tõmmatakse peale ka spordiväljakute rajamisele elamurajoonidesse. Linn ei plaani järgmisel aastal ehitada mitte ühtegi män­guväljakut. Võrdluseks – sel aastal oli selleks ette nähtud 17,3 miljonit krooni. Samal ajal on kavas Lasnamäele rajada avalik uisuväljak, seda 700 000 krooni eest. Investeeringuteks mõeldud raha kadumise taga on peaasjalikult olukord, et kõvasti on kasvanud linna püsikulud, näiteks võtavad suure ampsu vabast ra­hast ära palgad ja linnameedia.