Nagu räägib MTÜ Sõbra Käsi juhataja Liivi Reilson, otsustas Tallinna linn aga äsja, et ei anna raha kogu vajaliku supikoguse – 220 portsu –, vaid ainult 162 portsu jaoks päevas. „Meil käib juba mõnda aega vähemalt 220 inimest, tihti ka rohkem,” rääkis Reilson. Sama tõdeti Päästearmeest.

Seejuures kulub raha peamiselt toidu ostmiseks, kogu töö teevad MTÜ-s vabatahtlikud ilma igasuguse tasuta. Inimesed käivad graafikute alusel regulaarselt supiköögi tööd korraldamas lihtsalt heast tahtest.

Nüüd on mittetulundusühingud pandud olukorda, et kõigile supiköögi külastajatele toidu hankimiseks on nad sunnitud otsima ja paluma annetajaid, tegema pöördumisi ja nuputama kõikvõimalikke viise, kuidas supp ikka lauale saada.

Seni ei ole annetajate leidmine eriti kergesti läinud, möönab Reilson, toetuse küsijaid on paljudest valdkondadest ja erafirmade eelistused on suunatud mujale. Nii jääb hädaliste aitamise koorem ikkagi just vabatahtlike õlule. Nemad on ka need, kes iga päev külastajaid vastu võtavad ja peavad neile selgitama, miks toitu ei jätku.

Kusjuures summa, millest jutt käib, on 800 eurot kuus. See on 20 protsenti supiköögi ülevalpidamiseks kuluvast summast – ehk linn maksab umbes 3200 eurot, aga tegelikult on vaja 4000.

Kogu linna eelarvesse süüvimata leiab täpselt samas suurusjärgus summa näiteks linnaosavanema pildiga kalendrite tellimise realt. Seejuures on tegemist Põhja-Tallinna – sama linnaosa, kus elab palju puudustkannatavaid inimesi ja asuvad ka supiköögid – vanema Karin Tammemäega. Nagu mullu otsustati ka sel aastal osta linna raha eest seinakalendreid, mille peal Tammemäe ja tema erakonnakaaslasest asetäitja näopilt. Maksumaksjatele läks see linnaosa andmeil maksma 8040 eurot.