“Ruumid on tõesti ilusad ja avarad, ühele rühmale on kaks tuba, mis eraldatavad voldikseinaga,” kirjeldas juhataja. Koolieelikute kahe toa suurus on kokku ligi 100 ruutmeetrit. Hoone esimese korruse ruumides hakkavad tegutsema kaks sõimerühma ja esimene aiarühm, ülejäänud rühmad on üleval. Eraldi on muusikasaal ja võimlemissaal, mida paljudes vanemates lasteaiahoonetes paraku pole. Lasteaia maja asub looduslikult kena männimetsa all, kuhu tulevad ka mänguvahendid, jalgrattatee jms.

Kui praegu on Merike Kasepuu veel lasteaia ainus töötaja, siis hiljemalt järgmise nädala lõpus kuulutatakse konkurss teistegi kohtade täitmiseks. Kokku võetakse tööle maksimaalselt 30 inimest.

Esmaspäeval algab laste rühmadesse registreerimine. Merike Kasepuu rõhutas, et lastevanematel ei tasu kohe esimesel minutil tormi joosta. “Ma võtan vastu kõik avaldused, aega on! Esimesel päeval ei hakka ma rühmi komplekteerima,” rahustas Kasepuu. Vastuse lapse rühma saamise kohta teatab juhataja kuu aja pärast.

Kes esialgu rühmadesse ei mahu, jäetakse järjekorda.

Suurem puudus sõimekohtadest

Rainer Rannala, haridusameti info peaspetsialist

Tallinnas on kokku 122 lasteaeda, 8 lasteaed-algkooli, 2 lasteaiarühmadega kooli ning 11 eralasteaeda – kokku 143 lasteasutust. Lasteasutustes käib 17 187 last ning kohti on ligikaudu 17 280. Seega jääb linna tervikuna vaadates kohti ülegi, kuid endiselt on osas piirkondades probleeme – eelkõige just sõimeealiste laste paigutamisega, sest viimastel aastatel on sündimus suurenenud ning noored emad soovivad varakult tööle tagasi minna. Hetkel ongi suurem vajadus sõimekohtade järele.

Kui vaatame Tallinna haridusvõrku tervikuna, võib järeldada, et praegu on koolikohti üle ning lasteaiakohti teatud vanuses puudu. Sellest tulenevalt on üks lahendus muuta lasteaed-algkoolid lasteaedadeks.