Loata inimkatseid teinud arsti advokaat tahab kriminaalasja lõpetamist
Neljapäevane Eesti Ekspress kirjutab, et doktor Andres Selli esindav vandeadvokaat Aivar Pilv taotles kahe nädala eest prokuratuurilt kriminaalmenetluse lõpetamist osas episoodides seetõttu, et neis puuduvat kuriteokoosseis. Osaliselt võiks aga Pilve hinnangul kriminaalasja, mille sisuks on ravimiameti loata narkoosiravimi katsetamine 64 juhul, lõpetada seetõttu, et tegemist pole ühiskonnaohtlike kuritegudega, mida peaks karistama kriminaalkorras.
Prokurör pole Pilve taotlusele seni vastanud. Asjaga tegelev prokurör Kretel Tamm on haige, kirjutab ajaleht.
Kõnealusest kriminaalasjast kirjutas Eesti Päevaleht esmakordselt eelmise aasta 31. augustil. Lõuna ringkonnaprokuratuur uurib alates 2008. aasta lõpust päevakirurgiakeskuses Medex ja Tartu ülikooli kliinikumis 2006. aastal tehtud 64 jalaoperatsiooni, kus kasutati narkoosiravimit, mille kasutamiseks pidanuks olema ravimiameti ja ravimi kliinilisi uuringuid võimaldava eetikakomisjoni luba.
Toona ütlesid kahtlustatav Andres Sell ja tema esindaja vandeadvokaat Pilv, et pigem võiks jalaoperatsioonidel toimunud ravimikasutust nimetada igapäevaseks kliiniliseks ravitegevuseks, mille käigus jälgiti haigeid süvendatult, ning katseteks oleks toimunut palju nimetada.
Eesti Ekspressi andmetel on asjas veel üks kahtlustatav - Tartu ülikooli emeriitprofessor ja linna aukodanik Lembit Allikmets, kes juhtis aastaid inimuuringute eetika komisjoni, mis annab välja lube ravimeid inimeste peal katsetada.
Kriminaalmenetlus algatati karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb ebaseaduslikke inimuuringuid. Kogu juhtumi muudab kurioosseks loata tehtud inimuuringute ilmsikstulek. Nimelt avaldasid dr Andres Sell ja dr Toomas Tein Tartu ülikooli kliinikumist ning professor Mikko Pitkänen Helsingi ülikooli Ortoni kliinikust 2008. aasta kevadel Skandinaavia teadusajakirjas Acta Anaesthesiologica Scandinavica artikli „Efektiivne doos päevakirurgias spinaalanesteesiaks 2-kloroprokaiiniga”. Artiklis kirjeldasid autorid uuringut, milles osales kokku 64 ambulatoorse kirurgia patsienti, kellele tehti jalaoperatsioon.
