Meil on suur au, et soovite meie muusikat kasutada oma reklaamivideote taustamuusikana. Usume, et meie muusika sobiks väga hästi Viljandit iseloomustama. Samas ei ole meil ununenud viimane koostöö Viljandi linnavalitsusega Rahvusvahelistel Hansapäevadel Herfordis, mida ei saa kahjuks kirjeldada kui meeldivat ja professionaalselt.

Esimesse kontserdipaika polnud jõudnud meie tehniline raider, mis tähendas, et kohalikud helimehe arvasid, et meil on tantsurühm, mitte bänd. Lisaks ei olnud meie jaoks arvestatud hädavajalikku aega bändi üles seadmiseks ja heliprooviks. Soovitame Viljandi linnavalitsusel terve see jada läbi uurida: kus kohas ja millisel hetkel läks meie raider kaduma. Isegi kui teie saatsite raideri edasi, siis peaksite uurima, kus tekkis infosulg. Teine kord sõidab Paabli asemel kaasa mõni teine bänd ja neid ootab ees samasugune ebameeldiv üllatus.

Teise kontserdi suhtes oli segadus seoses kavamuudatusega, millest meid oli küll teavitatud läbi ühe emaili, kuid kohapealsetes kavades oli info vana ja laval üle küsides ei teadnud sellest kohalikud midagi ja ka Viljandi linnavalitsuse korraldajad ei täpsustanud seda meiega üle. Hämmastav oli asja juures veel see, et kui jõudsime lava juurde, tuli meid tervitama kohaliku lava manager, kes tänas meid südamlikult kohale tulemast ja soovis head kontserti, vabandades, et ei saa meie esinemise ajal kahjuks seal viibida. Kaks minutit enne kontserdi algust tuli aga meie juurde teise ansambli esindaja, kes ütles, et nemad peavad seal üles astuma. Olime olukorras, kus oma tehnika ja instrumentide maha võtmine, uue lava juurde transportimine ning üles seadmine poleks isegi meie esinemisaja lõpuks õnnestunud. See pole küll Viljandi linnavalitsuse süü, aga peaksite uurima, kus tekkis probleem, ehk siin on teie koht meie kui Viljandi linna esindajate eest välja seista.

Eelpool kirjeldatud kriitika puudutab pigem ettevalmistuslikke külgi ning suures osas pigem Hansapäevade korraldajaid Herfordis, kui Viljandi linnavalitsuse meeskonda. Peate aga aru saama, et meie ei suhelnud saksa poolega, mistõttu puudus meil võimalus neid olukordi ennetada ja lahendada.

Olulisem osa tagasisidet puudutab aga kohapealset koordineerimist ja info jagamist. Saame aru, et reisi Viljandi linnavalitsuse poolne peakorraldaja ja vasuttav isik Markus Peter Nagel, kelle teenistuskohustuste hulka kuulub “linnvalitsuse osalemise koordineerimine ja juhtimine Rahvusvahelistel Hansapäevadel” (välissuhete spetsialisti ametijuhend). Paraku oli hr Nageli initsiatiivi- ja korraldusvõime puudulik.

11.juunil, väljasõiduõhtul, bussi juurde jõudes oli hr Nagel meile mõned tunnid enne lubanud, et meiega kokku lepitud saabumise ajaks pole nad veel alustanud bussi pakkimist, et esimesena peale panna meie instrumendid. Kui me jõudsime bussi juurde, olid selle pagasiruumid ääreni täis pakitud. Täiesti läbi mõtlemata oli reaalne inimeste arv ja nende pagasi maht. Meie ansamblil olid kaasas lisaks instrumentidele (kaks kitarri, kontrabass, trummikomplekt jne) ka üldvõimendus, et helindada Viljandi linna vastuvõttu nind telgi juures toimuvat kontserti; rahvatantsurühmal Vabajalg olis kaasas esinemiskostüümid, lisaks meil kõigil isiklikud asjad nädalaseks reisiks.

Järgmine frustreeriv hetk leidis aset saabumisel sihtkohta, kus selle asemel, et inimesed, kes olid kaks ööd bussis veetnud ja täiesti näljased, hotelli viia ja anda neile võimalus puhata, pesta ja süüa, pidid ansamblite Paabel ning Vabajalg ootama, kuni bussist laaditi maha kõik toidud ning hiljem kõik linnavalitsuse telgid, dekoratsioonid, õlled jms. Tulime veel ise appi kõike tassima, et asjad kiiremini liiguks. Lisaks ei võtnud hr Nagel hetkekski vaevaks kogu selle aja jooksul inimesi informeerida või üldse midagi teada anda selle kohta, kuhu sõidetakse, millal kuhugi jõutakse, miks graafikut on muudetud jne. Seesugune suhtumine jätkus kogu reisi vältel, kus nt transpordi organiseerimine lavadele ja sealt edasi tagasi, väljasõidud Bielefeldi ööbimiskohast Hertfordi ja tagasi, teade avamise kellaaja muutusest käisid Markus Nageli jaoks ilmselt üle jõu, mistõttu kogu kohapealse logistika jäi meie, Vabajala ning bussijuhtide ülesandeks.

Kõike siiani kirjeldatut, nii eelkorraldust kui ka kohapealset koordineerimist puudutavat kriitikat, tuleb võtta konstruktiivse tagasisidena, mille eesmärk on juhtida tähelepanu projektide korraldamise ja läbiviimise juures olulistele detailidele. Samuti ei ole eelpool nimetatud ebakõlades näha mingit pahatahtlikkust ning need korralduslikud möödapanekud võib panna kehva ettevalmistuse, kogenematuse ja ootamatute juhuste arvele. Enam aga häiris meid konkreetsete isikute käitumine ning suhtumine meisse kui professionaalsetesse muusikutesse ja austusväärsetesse inimestesse.

Kõige ootamatum olukord, mis pani meid täiesti abitusse olukorda ning valmistas suurt piinlikkust lisaks Viljandi delegatsioonile ka ilmselt kogu publiku jaoks (keda meie etteaste tipphetkeil oli Viljandi telgi lähiümbruses paarisaja kandis), oli linnavolikogu esimehe Tarmo Looduse käitumine meie kontserdi ajal. Kuna kirja alguses kirjeldatud esinemised Hansapäevade põhiprogrammis oli pehmelt öeldes kasina kvaliteediga nii tehnilises mõttes kui ka publiku osavõtu suhtes, otsustasime võtta viimast Viljandi telgi juures toimuvast ülesastumisest.

Panime üles kogu helitehnika, üldvõimenduse ning tegime ni reedel kui ka laupäeval (14. ja 15.juunil) täisvõimsuses ja –pikkuses kontserdid. Mõlemad ülesastumised olid väga menukad ja aitasid ilma mingi kahtluseta reklaamida Viljandit kui Hansapäevade võõrustajat aastal 2015. Linnavalitsuse delegatsiooni palvel teatasime me korduvalt publikule, et “oleme ansambel Paabel Viljandist” ning kutsusime inimesi saksa ja inglise keeles kahe aasta pärast Viljandis toimuvatele Hansapäevadele. Tundus aga, et hr Looduse jaoks polnud see piisav, kuna ta seisis meie bändi selja taga ja karjus korduvalt “Ajage rohkem möla!”. Sandra Sillamaa selgitus, et me just enne eelmist lugu rääkisime publikule Viljandist ei rahuldanud teda, mistõttu Tarmo Loodus tuli lavale ning hakkas Tanel Kadalipu kontrabassil mängima, selleks eelnevalt luba küsimata ja saamata. Olime täiesti šokeeritud, kuid tegelikult mitte üllatunud, kuna olime juba päeva jooksul aru saanud, et linnavolikogu esimees on ebakaines olekus.

Härra Looduse etteaste tipnes sellega, et ta hüppas loo ajal äkitselt bändi sekka ning karjus mikrofoni saksa keeles. Oli raske aru saada, mida ta täpselt ütles, kuid tema lühikõne lõppes üleskutsega kaasa laulda (mängisime parajasti instrumentaallugu). Huvitava etteaste tegi ka abilinnapea Ardo Agasild, kes leidis, et hea mõte oleks kontserdi ajal muusikutele lavale pirukaid tuua ning neid neile suhu toppida, kuna nende käed olid pille mängides tol hetkel tööd täis. Äramärkimist väärib ka asjaolu, et kogu Viljandi delegatsioon oli samal ajal meie vahetus läheduses, kuid mitte keegi neist ei teinud piinliku olukorra kiireks lahendamiseks mitte ühtegi sammu.

Mis meid tänase päevani kõige rohkem hämmastab, on see, kuidas isikud, kes on Viljandi linnas kõrgetel ja olulistel kohtadel, lubavad endale sellist käitumist, kus nad ametliku välislähetuse ajal oma linna esindavatel üritustel on silmnähtavalt ebakaines olekus ning lisaks takistavad oma vääritu käitumisega delegatsiooniga kaasa sõitnud ansambli esinemist.

Seega tulles tagasi esialgse küsimuse juurde, mis puudutas meie muusika kasutamist Viljandi linna reklaamivat klippide taustamuusikana, tuleb tõdeda, et olete pannud meid olukorda, kus meil on väga raske vastata nii “jah” kui “ei”. Teavitasime ülalkirjeldatud probleemidest ka Viljandi linnaametnikke ka varasemalt, kuid tänaseni pole meieni jõudnud ühtegi vabandust, mis lubaks aimata, et puudujääkidest on aru saadud. Soovime loomulikult kaasa teha oma linna tutvustavates projektides, kuid tahame seda teha eneseväärikust säilitades ja kindlustundega, et meid koheldakse projekti erinevates etappides professionaalselt ja austusega.

Lugupidamisega,
Ansambel Paabel