LOE TÄISMAHUS: Venelased tunglevad siia firmajuhtideks
Aina enam Venemaa Föderatsiooni kodanikke taotleb Eestis töötamiseks elamisluba. Eriti suur on viimasel ajal Vene kodanike soov… tegutseda ettevõtete juhtorganeis. Kas tegemist on tõelise töösooviga või hoopis kavala nipiga end Eesti kaudu Euroopa Liitu smugeldada? Politsei- ja piirivalveameti (PPA) spetsialistide peades lööb häirekell.
Aastail 2005–2010 kasvas ettevõtete juhtorganite liikmetele Eestisse antud elamislubade arv enam kui kümme korda. Kui eelmisel aastal samal ajal oli Vene kodanikelt esitatud 97 elamisloa taotlust töötamiseks juhtorgani liikmena, siis selle aasta esimese nelja kuuga oli neid juba 316.
Tänavuse aasta aprillini on ettevõtete juhtorganite liikmeile antud enam elamislubasid – 375 rohkem kui kogu 2009. aasta jooksul. Kui aastal 2008 anti elamisluba 485 lihttöötajale ja 220 juhtorgani liikmele, siis mullu oli lihttöötajaid vaid 76. Seevastu ettevõtete juhatuste liikmeid 612 ehk umbes kaheksa korda enam.
Salauks paotub
PPA välismaalaste talituse juhataja Liis Valk selgitas, kui pikalt ja põhjalikult tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse nn lihttööle tulijail asju ajada. Alates siitpoolt konkursi korraldamisest, töötukassa loa saamisest ja keskmisest 1,24 korda suurema palga maksmisest. Mujalt tulijad peavad mahtuma ka võõrtööjõu piirmäära sisse.
On ka lihtsam võimalus. Eesti seadused lubavad kergemini siia tööle pääseda näiteks vaimulikel, teadustöötajail, sportlastel, aga ka ettevõtete juhtorganite liikmetel. Pole välistatud, et just ettevõtete juhtorganite kohta käiv klausel on nii-öelda salaukseks, mille kaudu end Eestisse sokutada.
„Me olime sisserändesurveks valmis nii siis, kui Eesti liitus Schengeni viisaruumiga, ja ka siis, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Midagi olulist ei juhtunud, kuid näib, et nüüd on suurem huvi tekkinud,” mainis Valk. Ametkonnas käivitatud uurimise huvides ta pikemalt võimalikust skeemitamisest rääkida ei saa.
Investeeringud eelkõige
„Eestisse koka sissetoomiseks on tõesti mugavam vormistada ta juhatuse liikmeks. On arutlusküsimus, kas kokk võib olla juhatuse liige või mitte,” nentis Kert Valdaru, sisekaitseakadeemia Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti juht.
Tema ja kolleegide tehtud rändeanalüüsi järeldustes on kirjas: „Kõige suurema kasvu on läbi teinud elamisloa andmine välismaalasele, kes taotleb elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud ettevõtte juhtorgani liikmena. See võib viidata süsteemi kuritarvitamisele.”
Siseministeeriumi migratsiooni ja piirivalveosakonna juhataja Ruth Annus mainis, et juhatuse liikmeid puudutav klausel on seaduses eelkõige see-tõttu, et soodustada Eestisse tehtavaid investeeringuid. „Oleme saanud PPA-st ettepaneku, et minister jagaks oma käskkirjaga sisserännu piirnormi erinevate erialade vahel. Kõigepealt peaksime siiski arutama majandusministeeriumiga, tööandjate keskliidu ja kaubandus-tööstuskojaga, kuidas jätkuvalt soodustada sisserännuga Eestisse tehtavaid investeeringuid. Aga samas, kuidas hoida siit eemal need inimesed, kes ei tule siia ausaid teid pildi,” rääkis Annus.
„Eestisse tööviisa taotlejate arvu kasv on iseenesest positiivne,” ütles Eesti tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „See näitab, et venelaste hinnangul on siin hea äri ajada ja meie tööturg on atraktiivne. Kasvav huvi annab märku Eesti maine paranemisest Venemaal – vaenuliku riigiga äri ei aetaks ja sinna tööle ei mindaks.” Seaduse kuritarvituste korral tuleb Kriisi sõnul teha seaduseparandus. Kuid selline, mis samal ajal ei takistaks äritegevust.
