Logopeedid ei saa patsiente parimal moel ravida üheainsa seadusepügala tõttu

Eesti seadused ei pea logopeedi tervishoiu­töötajaks ja muudatuse tegemine on veninud.

Logopeedid ei ole üksnes spetsialistid, kes aitavad lapse kõneoskust arendada. Kui inimesel on pärast insulti kõnehäire või neelamisraskused, tegeleb tema kõne ja neelamisfunktsiooni taastamisega kliiniline logopeed. Paradoksaalselt ei ole kliiniline logopeed Eestis juriidilises mõttes üldse tervishoiutöötaja. Pealtnäha tühine pisiasi, kuid see takistab logopeedide tööd ja on tülikas ka patsientidele. Kliiniline logopeed ei saa näiteks tervise infosüsteemis (TIS) patsiendi haiguslooga tutvuda, teda uuringutele saata ega hiljem tulemusi vaadata. Tagatippu pole logopeedil isegi õigust enda töö eest arveid välja kirjutada. Milles on asi? Lühidalt ongi probleem selles ühes sõnas: seadused ei nimeta logopeede tervishoiutöötajateks.

„Eesti logopeedide ühing on korduvalt pöördunud haigekassa ja sotsiaalministeeriumi poole palvega kaasajastada seadust,” ütles kliiniline logopeed Aaro Nursi. Seni pole palvetel tulemust olnud ja logopeedid peavad oma igapäeva­töös maadlema tarbetute ja tülikate probleemidega.