Marko Mumm

Tartu kohtumaja teatel soovis kaebaja, et kohus tunnistaks õigusvastaseks tema eelmise aasta aprillis kirjutatud eesti keele riigieksami kirjandi hindamise 18 punktiga ja tuvastaks, et kirjand ületas nõutava eksamikünnise ehk vähemalt 20 punkti.

Taolises kaebuses ei ole kohtu pädevuses teha eksamitulemuse kohta uut otsust. Punktide ümberarvestamise pädevus on üksnes haridus- ja teadusministeeriumil. Kohus saab anda sisulise hinnangu vaid sellele, kas hindamine on toimunud vastavuses 2007/2008. õppeaasta eksamiperioodil kehtinud eesti keele kirjandi hindamisjuhendiga. Kirjandi hindamise kohta asjatundja arvamuse saamiseks määras kohus keeleekspertiisi.

Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et hindamisel on tehtud vigu õigekirjavigade määratlemisel. Kaebaja sai kirjandi õigekirja eest hinde, mis tähendab hindamisjuhendi kohaselt 13–16 viga. Kuna eksperdi seisukoha järgi esines töös 13 ortograafiaviga, leidis ka kohus, et õigekirja hinnati vastavuses hindamisjuhendiga.

Samuti leidis kohus eksperdi arvamusele tuginedes, et kirjandi sisu hinnati vastavuses juhendiga. Näiteks vastas kirjandi tekst eksperdi hinnangul vaid osaliselt teemale, teemaarendus oli pealiskaudne ja analüüs puudus. Töö hindamise vastavust juhendile kinnitavad ka eksperdi seisukohad töö ülejäänud aspektides, nagu töö stiil ning vorm ja ülesehitus.

Kohtumenetluse ajal sooritas kaebaja eesti keele riigieksami uuesti ja seekord positiivse tulemusega. Samas ei loobunud ta oma seisukohast, et esimesena kirjutatud kirjandi hindamine ei vastanud nõuetele ning talle on tekitatud moraalset kahju.