Lõputöö kirjutada laskmine maksab kuni 15 000 krooni
Ühtlasi on mitmed inimesed saanud oma meiliaadressile sarnaseid pakkumisi.
Referaadiabi nimetuse alla on näiteks koondunud eraettevõtjad, kelle on internetis üleval ka põhjalik kodulehekülg pakumaks kuni 15 000 krooni eest abi ükskõik millise tähtajaga ning mis töö kirjutamisel.
Ettevõtte kontakttelefonile vastanud Liisi sõnul on neil tööl 4 inimest, kes põhitööna tegelevad hoopis muus valdkonnas.
“Olenevalt hooajast, kõige enam siis kevadisel koolilõpu ajal, võetakse meiega väga aktiivselt ühendust,” rääkis Liis, kelle sõnul leiavad huvilised nende kontaktid erinevatest portaalidest internetis.
“Töö hind on kokkuleppeline olenedes täpselt töö keerukusest ning ka tähtaegadest.”
Kõige enam võetakse ühendust aga majanduse valdkonnas tehtavate kirjatööde osas. “Selles suhtes on see iga inimese enda teha mida ta valmis tööga teeb või kuidas ta seda kasutab,” ütles Liis, vastamaks küsimusele kuidas suhtuvad koolid nende tehtud töödesse.
Tööde kirjutamisega on edukalt tegeldud juba aasta.
Tallinna Tehnikaülikoolis ning ühtlasi EBS õppiv Mihkel Härm ütles, et jutte sellest, et selliseid võimalusi internetis pakutakse on ta mitmelt poolt kuulnud.
“Minu tuttavad otseselt ühtegi tööd vist ostnud pole, kuid ega keegi sellest väga rääkima ei hakkaks ka.”
Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul saab petturlust avastada eelkõige tööde kaitsmise käigus.
“Kui tudeng suudab aga jätta veenva mulje ning vastata adekvaatselt küsimustele, on valet avastada keeruline. Palju oleneb pettuste avastamisel ka töö juhendajast. Kusagilt internetist me tööde kirjutajaid ei jälita.” Rohkem kui töö valmiskirjutamist kasutavad tudengid aga hoopis teiste tööde kopeerimist, arvas Rutiku.
Elektrooniline süsteem paljastaks petturlust
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani Toomas Haldma sõnul ei saa kellegi teise kirjutatud tööd plagiaadiks nimetada, sest plagiaat on siiski juba varem ilmunud töö.
“Bakalaureusetöö tiitellehe siseküljele kirjutab tudeng aga kinnitus selle kohta, et töö on ikka tema enda kirjutanud, seega on teise käe all valminud töö selle punkti rikkumine.”
Haldma sõnul on plagiaate ning teiste kirjutatud töid avastada väga raske, kuid ometigi kerkib sellist pettust päevavalgele 3-5 korda aastas.
“Siiski on kavas luua ka spetsiaalset elektroonilist ülikoolide vahelist süsteemi, mille abil oleks plagiaati avastada tunduvalt hõlpsam.”
Süsteemi sisestatakse kõik kaitstud tööd, mida süsteem siis automaatselt võrdleb teiste töödega paljastamaks pettusi.
Hetkel on Haldma sõnul projekt kahjuks erinevatel põhjustel seiskunud, kuid plaan sellega lõpuni minna on ülikoolil olemas.
