“Me näeme täiesti selgelt, et kui see jätta kohalike omavalitsuste pädevusse, siis ei pruugi need muudatused olla üheaegsed, on süsteemitud ja osa õpilastest jääb selle hammasratta vahele kindlasti,” selgitas haridusminister, miks omavalitsused ei võiks ise otsustada kuidas ja millal gümnaasiumit ja põhikooli lahutada.

Linna- ja maakoolidele Lukase sõnul erinevaid kriteeriume seada. “Seetõttu, kui on see latt (miinimum 120 õpilast gümnaasiumi kohta – toim) pandud niimoodi, et linn ületab seda kergemini, ei tähenda seda, et seda ei peaks üldse panema,“ selgitas ta ja lisas, et ka Tallinnas leidub koole, kellele see piir jääb ületamatuks.

Haridusministri sõnul ei tee uus seadus oluliselt kurja ka maakoolidele, kuna need jooksevad tühjaks juba praegu. Seetõttu tulebki tema arvates keskenduda tugevamate gümnaasiumite loomisele maakonnakeskustes. 

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on täna riigikogus teisel lugemisel.