Haridusminister Tõnis Lukas ütles Päevaleht Online’ile, et tingimused, mille alusel õppelaenu pärast 1. juulit avalduse esitanud avaliku sektori töötajatel enam ei kustutata, pandi paika haridusministeeriumiga läbi rääkimata.

„See muudatus tehti rahanduskomisjonis, haridusministeerium sai sellest teada tagantjärele,” väitis Lukas. „Minu meelest jäid noored õpetajad oma töö spetsiifika tõttu siin rohkem hammasrataste vahele kui teiste valdkondade inimesed.”

Nimelt vormistatakse noored õpetajad tööle augustikuus ja seega ei ole kuidagi võimalik, et 2008. aastal ülikooli lõpetanud ja õpetajaks suundunud noored saaksid vastataõppelaenu kustutamist jätkavatele tingimustele, millest üks nõuab aastast tööstaaži.

"Noorel õpetajal on esimene võimalus saada lepingut augustis, sellele on üles ehitatud ka kogu õpetaja töö, palga ja puhkuse korraldus,” rääkis Lukas. „Kui haridusministeerium oleks vähegi saanud sekkuda, pidanuks muudatus olema 10-kuulise tagasihaaravusega. Siis oleks ka 2008. aastal lõpetanud õpetajad saanud teistega võrdväärsel alusel õppelaenu kustutamise osaliseks.”

Rõivas: alles tudeng olles ei saa laenu hüvitamist eeldada

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas aga ei oska öelda, miks Lukasel ei olnud muudatuste kohta piisavalt infot. „See tehti riigikogus, kus on esindatud ka haridusministri erakond, nii et ma ei oska öelda, miks ta väidab, et tal piisavalt infot ei olnud,” sõnas Rõivas.

Samas tunnistas ta, et kuna avalikkus ootas kiiret eelarvekärbet, tehti tavapärases menetlusprotsessis järeleandmisi. „Muudatused puudutasid kõiki riigiametkondi ja eraldi kõikide ametkondade juhtidega läbirääkimisi ei toimunud. Lisaeelarve tegemise ajagraafikut ja tempot arvestades tehti tavapärases protsessis teatud järeleandmisi,” möönis Rõivas.

Tema sõnul pole võimalik sellise seaduse muutmisel panna paika tähtaega nii, et keegi toetusest napilt ilma ei jääks, kindlasti ei ole tema arvates aga rikutud kellegi õiguspärast ootust.

„Kõigil, kel oli 1. juuliks tekkinud õigus õppelaenu hüvitamist saada, nendel seda jätkuvalt tehakse. See kuupäev on teadlikult nii valitud, et kellelgi ei saaks olla õigustatud ootust,” lausus Rõivas. „Kui lõpetaja läheb alles pärast kooli avalikku sektorisse tööle, ei saa tal õigustatud ootust olla. Keegi ei saa eeldada 1. või 2. kursusel õppides, et ta kindlasti läheb avalikku teenistusse ja kindlasti saab õppelaenu hüvitamist.”