Venemaa naftatootjad ja logistikud avaldasid Peterburi konverentsil muret, et Euroopas väheneb bensiini tarbimine, mis mõjutab valusalt ka Vene äri. Kuidas see areng puudutab Balti riikide autokütuse turgu?

Me oleme osa Euroopast ja see puudutab neid otseselt. Bensiini tarbimine Balti riikides ei kasva, vaid väheneb, viimasel ajal tempoga 11–13 protsenti aastas. Leedus on see niimoodi ja Lätis samuti.

Mille arvel see langus toimub? Kas inimesed on hakanud vähem sõitma?

Inimesed sõidavad ligikaudu sama palju kuid varem, kuid bensiini asemel tulevad teised, palju ökonoomsemad kütused. Kütuseturg tervikuna pole langenud, sest nii gaasi kui ka diislikütuse kasutamine kasvavad.

Kuidas te prognoosite bensiini tähtsuse vähenemist järgnevatel aastatel?

Bensiini osatähtsuse vähenemine peab ühel hetkel peatuma, sest ta ei saa turult lihtsalt ära kaduda. Languse sügavus sõltub sellest, kuidas alternatiivsed kütused nagu näiteks ka autokütusena kasutatav elekter kaasa mängima hakkavad.

Diislikütuse müük kasvab igal aastal, kuid siin ei mängi niivõrd olulist rolli mitte autokütus, kuivõrd põllumajanduskütus.

Kuidas te näete autogaasi arengut? Kas siin mängivad rolli ümber ehitatavad vanad autod või on märgata täiesti uute gaasiautode pealetulekut?

Täna ei reklaami enam mitte keegi bensiini, vaid ainult alternatiivseid kütuseid.

Kui vaadata näiteks Riiat, kus autogaasi müük aina kasvab, siis selles linnas pole just märgata vanade autode rohkust. Riias toovad taksopargid tänavatele juba täiesti uusi gaasiautosid, rääkimata bussiparkidest.

Kui Eesti hakkab paari aasta pärast tootma põlevkividiislikütust, kas see võib jõuda Baltikumis Lukoili tanklatesse?

Kui see toode vastab normidele, siis miks ka mitte. Loodetavasti hakkab Eesti tootma ökoloogiliselt puhast põlevkividiislikütust. Paberid peavad korras olema.