Maanteeamet ehitab Peterburi teest kümnerealise magistraali
Lisaks ehitatakse Väo ristmikust, kuhu Tallinna linn ühendab Laagna tee pikenduse, kahetasandiline liiklussõlm.
Ristmikud mitmetasandiliseks
Maardu kaks olemasolevat ühendusteed Tallinna–Narva maanteega suletakse, nende asemele ehitatakse õliterminali kõrvale uus kahetasandiline ristmik, mille kaudu toimub pääs Maardu linna ja Muuga sadamasse. Seega kaovad seal näiteks Tallinna poolt tulevate, vasakpöördele minevate autode ootejärjekorrad ja paraneb ka ohutus.
Kahetasandiliseks muudetakse ka Iru ristmik Peterburi maanteega, kus on kaalumisel nii kõrvaltee läbiviimine põhitee alt tunneliga kui ka viaduktiga üleviimise variant.
Kümmekond maanteele suubuvat väiketeed suletakse samuti. Nende asemele rajatakse põhimaantee kõrvale kahesuunaline kogujatee, mis kogub kohaliku liikluse endale. Kogujateelt põhimaanteele pääseb eelnimetatud eritasandiliste ristmike kaudu. “Sellist olukorda ei teki, et täna saad sõita maanteele ja homme ei saa,” kinnitas maanteeameti europrogrammide osakonna peaspetsialist Andres Brakmann.
Suletakse ka Maardumõisa tee ja sealne maanteele pürgiv liiklus suunatakse kogujateele, kust saab Tallinna–Narva maanteele kas uue Maardu või prügila sõlme kaudu. Kahetasandiliseks tehakse ka Iru ristmik Peterburi maanteega, kus on kaalumisel nii tunneli kui viadukti variant.
Kogujateele suunatakse kogu transport, mis ei sõida otse linna või otse linnast välja. Nii liiguvad sinna kõik bussipeatused.
“Nii suures ulatuses – 8 kilomeetrit – pole Eestis varem ühe projekti raames kogujateid tehtud,” ütles Brakmann.
Kogujatee on Iru ristmikust kuni uue prügila ristmikuni kahesuunaline, Väo sõlmest Looni ühesuunaline. Teise suunda viivad kohalikud teed teisel pool maanteed, Lasnamäel.
Jalakäijate ja jalgratturite tarbeks rajatakse magistraaltee alla tunnelid. Kaks tunnelit on Maardu järve piirkonnas pääsuks järveäärsele puhkealale ja tulevasse elamupiirkonda. Tunnel on ette nähtud ka teelõigu Lasnamäe poolses otsas. Kergliikluse läbipääs on tagatud ka uute Pirita jõe sildade alt.
Pirita jõe juures kümme rada
Ümber tehakse ka 1948. ja 1964. aastal ehitatud sillad üle Pirita jõe, sest nende kandevõime ja laius ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Sillast võivad autod tulevikus üle sõita kümnel rajal.
Väo sõlmes on kaalumisel eri variandid, ühe kohaselt tuleb põhitee alates Väo sõlmest kummaski suunas kolmerajaline ja kummalgi pool teed on kaherajalised ühesuunalised kogujateed. Kokku teeb see kümme sõidurada.
Teiste variantide järgi võiks põhitee Tallinnast väljuv suund olla kaherajaline.
Väo sõlm kujutab endast kompleksset ringteesarnast liiklussõlme, kus ring läheb viaduktidega peateest üle, variandina on kaalumisel ka osa sellest tunnelina lahendada. Siis oleks ristmik kolmetasandiline.
Maardu poolt tulles eraldub raudteeviadukti juures kolmerajalisest põhiteest kaks rada, mis on mõeldud pöördeliiklusele Väo sõlmes kas paremale, Lasnamäe poole pööramiseks või vasakule, Tallinna ringteele pööramiseks, vasakule kella seitsme suunas kogujateele, või tagasipöördele. Otse Tallinna poole suundub kolm rada.
Tallinna poolt tulles on samuti kavas viis rada, ühe variandi kohaselt ka neli rada. Kolm rada on mõeldud läbivaks liikluseks, kaks või üks rada tuleb juurde Tallinna ringteelt.
Maantee eelprojekt peaks valmima jaanuaris. Seejärel valmistatakse ette tehniline projekt ja rahataotlus Euroopa Komisjonile. Tõenäoliselt sõlmitakse ehitusleping 2005. aasta teisel poolel ning ehitus kestab 2006.–2007. aastani.
Peterburi maantee ajast maas
“Peterburi maantee algus vajab uuendamist, sest sealne betoon- ja asfaltkate on ehitatud peamiselt 1960-ndatel ning pärast seda pole suuremat tehtud,” ütles maanteeameti europrogrammide osakonna peaspetsialist Andres Brakmann.
Brakmanni sõnul on maantee laiendamine paratamatu, sest Tehnikaülikooli ekspertide liiklusuuringu kohaselt kasvab sealne ööpäevane liiklussagedus praeguselt 25 800 sõidukist 2025. aastaks 59 000 sõidukini.
Maardu ja linna vaheline maanteelõik on praegu ohtlik, sest vasakpöörded ristuvatele teedele toimuvad tagasipöörete abil läbi eraldusriba.
Et pääseda kõrvalteelt tulles Tallinna–Narva maantee teise sõidusuunda, on vaja kõigepealt laveerida üle kahe sõiduraja, et saada tagasipöörderaja juurde, seejärel tuleb sooritada tagasipööre üle kahe vastassuunalise raja.
Õnnetuste hulka kasvatavad ohtrad bussipeatused, mille juures inimesed ületavad teed autode vahel, mis sõidavad küllalt kiiresti.
Uus maantee peab need probleemid lahendama.
