Eesti Energia tütarfirma Põhivõrgu OÜ plaanitav 330-kilovoldine Tartust Viljandi kaudu kulgev liin hakkab läbima üle viiesaja Eesti maaomaniku kinnistut. Enamikuga neist on elektrifirma maa kasutamise suhtes kokkuleppele jõudnud, ent mitu omanikku peab riigifirma makstavat tasu liiga väikeseks.

“Minul läheb liini alla umbes neli hektarit maad,” ütles Pärnumaa Saarde valla taluperemees Enn Koovit. “Tegemist on metsamaaga, mille kasutamise tasuks pakuti umbes 18 000 krooni hektari eest. See on selgelt ebapiisav, sest liini all metsa kasvatada enam ei tohi. Metsamaalt ei tule ju aga tulu ühe korraga lageraie puhul, vaid aastate vältel,” lausus taluperemees.

Põhivõrk võttis Kooviti sõnul asjaajamises jäiga hoiaku ja hinnaläbirääkimisteni ei jõutudki. Eesti Energiast tuli kaks kirja ja järgmine teade oli juba teade sundvalduse seadmise algatamisest. ”Esitasin sellele oma vastuväited. Mis edasi saab, seda ma veel ei tea,” ütles Koovit.  

Põhivõrk ei osta maad, vaid võtab selle ainult kasutusse. Liini ümber on 80-meetrine kaitsevöönd, kus kehtivad tegevuspiirangud, ent maamaksu peab selle ala eest maksma jääma omanik.

“Hea küll, liini ehituse ajal raiutav metsamaterjal jääb tõesti mulle. Aga järgmistele põlvedele on see maa ainult koormaks,” märkis Koovit.

Tuleb piike murdma hakata

Põhivõrgu projektijuht Pavel Solovjov lausus, et maa kasutamisõiguse saamise eest makstakse summa, mis võib erandjuhtudel ulatuda turuhinnani. Ühtaegu tunnistas ta, et leidub maaomanikke, kellega tuleb ilmselt kohtus piike murdma hakata.

“Esitatakse soove, et peaksime raha maksma pakutust märksa rohkem või et hakkaksime igal aastal mingit summat tasuma. Need nõudmised on täiesti vastuvõetamatud ja meie hinnangul on pakutavad summad õiglased,” lausus Solovjov.

Kokku läbib liin 513 maavaldust ning omanikest 88 protsendiga on Solovjovi sõnul Põhivõrk kokkuleppele jõudnud. Üheksa sundvalduse seadmist tehti ära kevadel ja neid Solovjovi sõnul vaidlustatud pole.

Eesti Energia suurprojekt

•• “330-kilovoldised liinid lähevad praegu Narvast Tallinna ja Tartu poole. Kui see lõik valmis ehitatakse, paraneb Eestis elektri varustuskindlus märgatavalt, sest kui ühe liiniga midagi juhtub, on igal pool olemas tagavaravariant,” sõnas Põhivõrgu kommunikatsioonijuht Kätlin Kruus.

•• Tegemist on kuluka projektiga, mille maksumuseks arvestab Põhivõrk Pavel Solovjovi sõnul praegu 700 miljonit krooni.

•• Liini rajamisega on plaanis algust teha 2010. aastal ning valmis peaks see saama nelja aastaga. Solovjov möönis, et kohtuasjad maaomanikega võivad siiski projekti tähtaega edasi nihutada.

•• “Aga ehitada saab ka jupikaupa,” lisas Solovjov.

•• Tulevikus kavatsetakse Tartu-Sindi liinilt ehitada ühendus ka Lätimaale.