Maardu linnasekretär Tiit Beeren ütles, et uuele kalmistule hakkavad oma lahkunuid kalmistule matma kolme eri usku maardulased. "Kalmistut ei hakka kasutama ainult õigeusklikud, vaid ka luterlased," ütles Beeren ja lisas, et üks osa kalmistust läheb kohalike tatarlaste käsutusse.

Maardu linnaarhitekt Riina Liivamägi ütles, et hiiglasliku paljasalana mõjuv uus kalmistu päris selliseks ei jää. "ühte kalmistu nurka oleme puid istutanud, nii et kevadel on seal haljas mass olemas," lausus Liivamägi.

Liivamägi sõnul on Maardu kalmistul ruumi küllaga, ainuüksi surnuaia esimene järk tuleb 2,5 hektari suurune. "Teine järk võiks olla ligi kuus hektarit ja kaugemas tulevikus on kalmistuala kuni 12 hektarit suur," rääkis Liivamägi.

Vene õigeusu kiriku pea Eestis isa Kornelius ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Einar Soone avasid eile poolteise hektari suuruse kalmistuosa. Mõned minutid pärast tähtsate usutegelaste õnnistussõnu sängitati esimesena Maardu kalmistu mulda linnakodanik Pankov.

Maardu linnasekretäri sõnul plaaniti linnale oma kalmistu rajamist juba aastate eest, mil tehti valmis ka kalmistu projekt. Kuid ehitustöödeni jõudis Maardu linn alles tänavu suvel, seni maeti surnud maardulased linnast välja.

PIRET PEENSOO