Maasikas: Eesti peab eesistumise ajal riiklikud erihuvid unustama

Eesti hakkab EL-i eesistujana lisama eelnõudesse oma teemana digitaalset aktsenti.

Matti Maasikas on veel paar kuud Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures. Pärast seda naaseb ta kodumaale ja hakkab välisministeeriumis juhtima 2018. aasta esimeses pooles toimuva Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistamist ja korraldamist. Maasikas usub, et Eesti poliitikud tajuvad eesistumise vastutust ega jäta seda lähenevate parlamendivalimiste taustal tähelepanuta.

Eesti eesistumise ettevalmistused käivad, aga kas me praeguseks teame täpsemalt, millega meil eesistujana tegelema tuleb hakata?

Praegusel Lissaboni leppe ajal ei ole eesistuja enam tulekandja, ta ei sea enam ühenduse prioriteete. Need seab Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjon oma iga-aastase tööplaaniga, millega selle aasta varasügisest toimub intensiivne töö. Komisjon otsustab ise, aga arutelus osalevad ka liikmesriigid. 2017. aasta tööplaanist, nendest eelnõudest, millega komisjon välja tuleb, on suur enamik laual ka meie eesistumise ajal. Meie peame neid edasi viima. Nii et hakkab juba kaunis konkreetseks minema.